Koroonakriis tõi Saaremaa teedele rahasaju

Kuigi Juulia Kesküla sõnul on Kiratsi küla praegune tee samuti täitsa viisakas ja väike tolmutamine teda ei häiri, on plaanitav mustkate vägagi teretulnud. "Pean õhtul tütrele ka rääkima, et saame siia ilusa tee. Siis on rattaga märksa mugavam sõita kui praegu üle kivide," rõõmustab Kiratsi küla elanik. "Siis pean ikka nii kaua veel elama, et uue tee ka ära näeb," lisab rõõmsameelne pensionär. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa teedele tuleb riigi lisaeelarvest poolteist miljonit eurot, millega tänavune investeering kasvab kolme miljonini. 

"Kui võtta igasugused tagasisided ja mured, millega inimesed valla poole pöörduvad, siis sisuliselt 90 protsenti on teed. See teema on just maapiirkonna inimestele eriti südamelähedane," ütleb vallavanem Mikk Tuisk.  

Tuisk on hariduselt teedeehitusinsener, kes on oma kätega Saaremaal hulga teid valmis ehitanud ja tuli omal ajal Kuressaare linnavalitsusse tööle maanteeametist. 

Laupäeval Saarte Hääles ilmunud usutluses rääkis Tuisk, et suure valla aegu on teede ehitus Saaremaal tänuväärselt fookusesse võetud. Nii valmis näiteks eelmisel aastal tolmuvabu katteid rohkem kui maanteeamet neid kunagi varem ühe aastaga Saaremaal on ehitanud – täpsemalt 60 kilomeetrit.

Saaremaa teederemont 2020 Foto: Saarte Hääl

Sel aastal oli valla plaanides mustkatete rajamine 13,7 kilomeetril, kuid nüüd on kindel, et tänu riigieelarvest tulnud koroonaabile lisandub veel ligi 35 kilomeetrit.

Pikim, 2,2-kilomeetrine lõik, muutub tänu sellele tolmuvabaks Laimjala kandis Kõiguste–Sääretirbi teel. Lühemaid, ka vaid paarisaja meetri pikkusi lõike kaetakse asfaldiga aga enam kui poolesajas Saaremaa paigas. Lisaks veel kruusateede remondid ligi 40 kilomeetril ja tavapärane suvine teehooldus.

Üks külateedest, mis saab sel suvel mustkatte, on Kiratsis. 33 aastat seal elanud Marika Siimer ütleb, et see on hea uudis, sest ehkki teed hooldatakse kenasti, saab nüüd lahti ka tolmutamisest. 

MARIKA SIIMER ütleb, et ehkki Kiratsi külateed hooldatakse kenasti, saab nüüd lahti ka tolmutamisest. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Kuigi ise kolin nüüd kuu keskel mandrile elama, on siin ikkagi mu kodukoht ja kui miski veel paremaks saab, teeb ainult head meelt. Siis ongi põhjust ka mandril elades jälle suund siia südamelähedase küla poole võtta, et uus tee üle kaeda," naerab ta.

Paar maja kaugemal asutab end mööda kivist ja tolmust teed posti järele minema Juulia Kesküla. Tagaverelt pärit Juulia on Kiratsis elanud juba üle 44 aasta ning siinsamas üles kasvatanud kolm last. "Siin on kenad inimesed ümberringi, küla on armas ja linn ka lähedal. Mis inimesel veel tahta!" sõnab elurõõmus Juulia. 

Ta räägib, et tütar Maarika käib linnas õppimas ning kuna neil kellelgi autojuhilube pole, peab linna vahet jalgrattaga sõitma.

Vallavanem Mikk Tuisk ütleb, et teede rahastus suureneb järgnevatel aastatel eelarve strateegia vaates veelgi. Kuna majandus aga jahtub, võivad senised plaanid ka muutuda ja siia pole välistatud rahastuse vähendamine. 

Toppama on jäänud riigi plaan anda osa riigiteid kohalikele omavalitsustele. 

"Sellistel tingimustel, nagu nemad pakkusid, me ei ole nõus, kuid teatud teede üle oleme nõus läbi rääkima," lausub Tuisk.  

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) pakkus aprilli keskel kõigile omavalitsustele ka võimalust küsida toetust mõne olulise tee kordategemiseks. Näiteks eelmisel aastal sai juhtumipõhise toetusega korda Merinvesti tööstuse juurde viiv tee Mullutus. Sel aastal küsis vald esialgu raha Kuressaare Aia tänava remondiks, kuid riigi toetusraha kulus mujale ära.

Siis tuli aga koroonakriis ja MKM tegi vallale ettepaneku küsida 100 000 eurot Aia tänava 715 meetri pikkuse lõigu korrastamiseks, mis jääb Kihelkonna maantee ja Ravila tänava vahele. Vallavalitsus ise on valmis sinna panustama 300 000 eurot. 

Vaata, millised teelõigud lisarahastuse eest korda tehakse siit!

Paljudesse küladesse ei vii üldse teed

Madis Kallasel oli soov vallavanema ametiaja jooksul läbi käia kõik Saaremaa külad. Neist kahte viimast, Leisi kandi Moosi ja Täätsi küla külastas ta koos Mikk Tuisuga. 

"Paljud Saaremaa külad on sellised, kuhu ei lähe isegi mitte kohalik avalik tee," räägib Tuisk. Täätsi ja Moosini jõudmiseks pidid Kallas ja Tuisk minema üle raielangi. 

"Külasse läks kaardi järgi üks tee, millesse metsafirmad olid tõmmanud rinnuni roopad. Teise raielangi kõrvalt läks teerada, kus jalutasime 600–700 meetrit kummikutega, et sinna külasse sisse saada." 

Mikk Tuisk kiidab, et Saaremaa külad on väga ilusad ja väärivad häid teid. "Kui suurte teede pealt kuskile sisse keerata, siis seal tegelikult see tõeline Saaremaa alles avaneb."