Veebipetis tinistas saarlannalt välja 3000 eurot
Käitu veebis targalt!

FOTO: Muhammad Ribkhan/ Pixabay

Järjekordne saarlane läks veebipetise õnge, kui kandis eelmise kuu jooksul kurjategijatele ligi 3000 eurot.

32-aastase naisega võeti ühendust sotsiaalmeediakanali kaudu ja veendi raha üle kandma. 2. juunil alustas politsei asja uurimiseks kriminaalmenetlust.

Kirjutasime maikuu lõpul, et esimese viie kuuga tehti Saaremaal netipettusi umbes 45 000 euro eest, mis on kolmveerand kuritegevusega saarlastele tekitatud kahjudest.

Kuressaare politseijaoskonna juhtivuurija Priit Sepp rääkis Saarte Häälele, et igale sihtgrupile on välja mõeldud oma pettuse skeem.

Priit Sepa sõnul tunnevad küberkelmid hästi inimeste nõrkusi, milleks tavaliselt on võimalus kiiresti raha teenida või võimalus peletada üksildustunnet. Sestap tuleb politseil üsna tihti algatada nn "armupettuse" kriminaalasju.

Armupettuste läbi kannatanud on keskealised või natukene vanemad naisterahvad. Armupettuste läbiviijad mängivad tavaliselt usaldusväärse ameti esindajat, arsti, sõjaväelast või näiteks sõjaväearsti. Inimesed paraku usuvad siiralt, kui lubatakse ühist tulevikku. Aga et "arst" saaks Eestisse tulla, on vaja maksta.

Suur osa netikuritegudest on laenupettused, kus ahvatletakse väga soodsa intressiga ja lõppkokkuvõttes on inimesed kandnud kurjategijatele suurema summa, kui esialgu plaanisid laenata. Raha küsitakse lepingutasudeks, notarile või tõlgile maksmiseks või näiteks isiku tuvastamiseks. Väikeste summade kaupa antud raha teeb kokkuvõttes suure kahju. Aasta alguses algatas politsei uurimise 15 000-euroses laenupettuses.

Käitu veebis targalt!

• Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning "investeerimisspetsialistid" ei räägi eesti keelt.

• Ära lae tundmatu "maakleri" palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.

• Ära edasta "maaklerile" andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.

• Igasugune investeerimine ja laenuvõtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.

• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.

• Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 61 23 000.

• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.

• Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.

• Ära kunagi kanna raha isikule, keda tegelikus elus ei ole kohanud ning suhtu kriitiliselt pakkumistesse, kus lubatakse kiiret tulu või vajatakse abi.

Allikas: PPA

Vt ka itvaatlik.ee

Tagasi üles