Roolijoodikute autod täidavad politsei parkla

AUTODE RIVI: Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar (paremal) ja komandant Margus Raamat näitavad autosid, mis ühel või teisel moel on politseikordoni õuele jõudnud. Suurema osa neist moodustavad joobnud juhtidelt äravõetud autod. Foto: Raul Vinni

Kriminaalmenetluse käigus on sel aastal Saare maakonnas joobes juhtidelt arestitud kaheksa autot, mis on juba sama palju kui tervel eelmisel aastal kokku. 

Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaare võtab Roomassaares asuva kordoni õuel avanev vaatepilt käsi laiutama: parkla on täis autosid, millel seisab silt “asitõend”. 

Sõidukitest suurema osa moodustavatele joobes juhtidelt arestitud autodele lisaks seisavad seal ka liiklusõnnetuste asitõendid  ja tsiviilhagi tagamiseks arestitud autod. Sõidukeid leidub siin igale maitsele – on nii vanemaid ja väsinumaid isendeid kui ka uuemaid autosid. 

Politseimaja õuele jõuavad joobnud juhtide autod üldjuhul siis, kui inimest on varem samasuguse teo eest juba karistatud ning karistus on kehtiv. Prokuratuuri taotlusel võib kohus arestitud auto ka konfiskeerida, mida sel aastal on tehtud viiel juhul seitsmest. Sellisel juhul otsustab politsei, kuidas auto realiseerida ja saadud raha läheb riigituludesse. 

Kobedamad masinad lähevad müüki osta.ee keskkonda. Eile oli seal müügis neli Roomassaare kordoni õuel seisvat autot. 

Juhul kui auto müümine avalikul oksjonil ei ole otstarbekas, näiteks avariilised autod, müüakse see romulasse. Kuressaarestki viidi paar päeva tagasi kaks autot just sinna. 

Konfiskeeritud autost võib endine omanik ära võtta isiklikud asjad. Rainer Antsaar ütleb, et mõned vigurvändad on ka küsinud, kas autolt sõbrale kuuluvad veljed võiks alt ära võtta. Sellist asja ei lubata, vahel maksavad veljed rohkem kui kogu auto. 

Suurim probleem pole muidugi ruumipuudus, vaid joobnud juhtide arestitud autode arvu hüppeline kasv. Eriolukorra ajal jõudis politsei õuele arestitud autosid keskmisest rohkem, nagu ka statistikasse lisandus keskmisest rohkem joobes juhte: 9. juuni seisuga oli Saare maakonnas liiklusest kõrvaldatud 76 joobes juhti, neist 29 juhi joove oli nii suur, et see liigitus kriminaalkuriteoks. 2019. aasta samal perioodil olid vastavad arvud 61 ja 19.

“Tulge mõistusele, ärge sõitke joobes!” on Rainer Antsaare soovitus autojuhtidele. 

Karistused muutuvad karmimaks 

Mai lõpus tegid ministeeriumid mitmeid ettepanekuid, mida valitsus ka toetab. Tulevikus toob mootorsõiduki juhtimine kriminaalses joobes juhile kaasa juhtimisõiguse ja tervisetõendi automaatse peatamise. Mootorsõiduki juhtimine kriminaalses joobes on piisav põhjus selleks, et enne juhtimisõiguse taastamist lasub joobes juhil endal tõendamiskoormus, et tema tervislik seisund, sealhulgas näiteks alkoholi tarvitamise harjumused, lubab tal liikluses juhina edaspidi üldse osaleda või peab ta enne juhtimisõiguse taastamist tegema korrektiive oma tarbimisharjumustes ja vajadusel otsima abi ravile pöördumise näol. Justiits-ministeerium tegi ka ettepaneku tõsta ravivõimekust joobes juhtide ravimiseks. 

Siseministeerium tegi ettepaneku suurendada maksimaalset karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest neljalt aastalt viiele ning joobeseisundis raske liiklusõnnetuse põhjustamise karistuste ülemmäära 12 aastalt 15 aastale.