/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/11/13146453t1h651e.png)
Saaremaast läände jääv mereala sobib tuuleenergeetika arendamiseks. Sellisele järeldusele jõudsid TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased, kes uurisid sealset merepõhja elustikku ja elupaikasid.
UURING ⟩ Saaremaast läände jääv mereala sobib tuulepargiks
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul tuvastasid TÜ mereteadlased uuringualal küll loodusdirektiivi elupaigatüübi karide olemasolu, kuid looduskaitseliste piirangute seadmist planeeritavale tuulepargi alale ei pea eksperdid hetkel vajalikuks.
/nginx/o/2020/06/11/13146448t1h792c.jpg)
„Laiem töö merekaitsealade moodustamiseks jätkub. Kaalumisel on ettepanekud laiendada Vilsandi Rahvuspargi territooriumit merel (joonis 3) ning merekaitsealade loomiseks majandusvööndisse, nagu on ette nähtud Eesti merestrateegia meetmekavas. Nii on loodusväärtuste hea seisundi säilimine piisavalt tagatud,“ lausus Reisner.
Loodusdirektiivi elupaigatüüp karid (joonise 2 parempoolsel skeemil sinine ala) moodustas uuringualast ligi poole ehk 48% pindalast. Muid kaitset vajavaid elupaigatüüpe alal ei esinenud, samuti ei leitud piirkonnast ohustatud liike.
/nginx/o/2020/06/11/13146450t1h66d2.png)
Reisneri sõnul ei tähenda loodusdirektiivi elupaigatüübi levik uuringualal, et selle peaks automaatselt looduskaitse alla võtma. Küll aga ei tohi lasta praegu soodsas seisundis oleval karide elupaigatüübi olukorral halveneda – selleks tuleb kavandada tegevusi ja leevenduseetmeid tuulepargi keskkonnamõju hindamise protsessis.
TÜ Eesti mereinstituudi juhtivteaduri Georg Martini sõnul oli uuritud ala teaduslikus mõttes väga huvitav. „Leidsime mitu varem Eesti merealalt väga harva kirjeldatud liiki, nt võikala, keda on Eestis tabatud 50ndatel. Samas ei välista leiud tuulepargi säästlikku arendamist. Äärmiselt oluline on läbi viia põhjalikud keskkonnamõju hindamised, kuna meie uuring oli vaid esimene pilk tundmatusse piirkonda. Kahjuks ei tunne me oma mereala veel sama põhjalikult kui maismaad ja seetõttu tuleb merealal toimetades olla topelt ettevaatlik,“ lausus Martin.
Uuringu tellisid Keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eesmärgiga selgitada kliimamuutuste võimalikku mõju mere elupaigatüüpidele ja liikidele ning saada teaduslikult põhjendatud sisendit meretuuleparkidele sobivate piirkondade määratlemiseks mereala planeeringu koostamisel.
Teadlased töötasid uuringu raames välja ka metoodika, kuidas hinnata mereökosüsteemi süsinikusidumise potentsiaali, mis on oluline kliimamuutustega kohanemise seisukohast. Uuring kestis eelmise aasta juulist kuni tänavuse aprillini ning maksis 400 000 eurot.