Laurentiuse kiriku kell ei taha käia

KELL JONNIB: Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaane sõnul pole kirikutorni rekonstrueerimistööde ajaks seisma pandud ajanäitajat seni õnnestunud tööle panna. Foto: Maanus Masing

Kuressaare Laurentiuse kiriku kella sihverplaadid said hiljuti küll värske ilme, kuid kella osutid seisavad sellegi poolest juba pikemat aega paigal.

EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaane sõnul pole kirikutorni rekonstrueerimistööde ajaks seisma pandud ajanäitajat seni õnnestunud tööle panna. “Hooldaja seda asja küll putitas, aga siiamaani pole õnnestunud nelja numbrilauda sünkroniseerida,” rääkis vaimulik.

Juba varem kippus kirikutorni kell ette käima. Poolteist aastat tagasi kiriku kellasüsteemi üle vaadanud ekspert Toomas Mäeväli tõi välja, et praeguses seisukorras ei võimalda kella mehhanism täpset aega näidata. 

“See annaks linnale uue turismiatraktsiooni.”

Üks võimalus on 19. sajandil valmistatud mehaaniline tornikell meistri töökojas restaureerida, teine võimalus aga panna kell tööle elektriga. Pärast seda muutub ajanäitaja täpseks ega vaja enam pidevat hooldust.   

Toplaane sõnul kaalub kirik Laurentiuse kiriku torni väikese kellamängu paigaldamist paarikümne kellaga, mis võimaldaks esitada täistunnil meloodiaid. “See annaks linnale uue turismiatraktsiooni,” sõnas ta. Kõne alla võib tulla kirikutorni avamine avalikkusele vaate nautimiseks.   

Kuressaare kiriku kella remont võiks olla osa kirikutorni restaureerimise jätkutöödest, mis hõlmavad kirikutorni alumise osa ja läänefassaadi kahe viilu restaureerimist. Rändmeister OÜ hinnapakkumise kohaselt maksvad need tööd 147 000 eurot, sellele lisanduvad kiriku fassaadi krohviparanduste ja värvimise kulud.

Anti Toplaane sõnul plaanib kirik vajaliku summa küsida koostöös vallaga kultuuriministeeriumist, kes osaleb Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest rahastatava programmi “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” elluviimisel.

Taotlusvoorust rahastatakse ka Kuressaare muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimist. Toetuse andmise eesmärk on restaureerida ja võtta tühjana seisvad või alakasutatud hooned kasutusele kohaliku kogukonna vajadusteks ning elavdada seeläbi muinsuskaitseala.

Toetuse vähim summa projekti kohta on 200 000 eurot ja suurim summa 500 000 eurot.