Kristjan Rahu annab pool miljonit eurot Saaremaa ajaloo uurimiseks

KRISTJAN RAHU: “Ajalooteemad on mulle lapsepõlvest peale olulised olnud.” Foto: Erik Prozes

Tallinna Ülikooli arheoloogiadoktor Marika Mägi rajab metseen Kristjan Rahu toel maailmatasemel tehnoloogiaga uurimisbaasi ja pühendab järgmised viis aastat Saaremaa ajaloo uurimisele. Mägi usub, et uuringute abil saab nii mõnigi peatükk Saaremaa möödanikust uue ilme.

Kolmapäeval asutasid Marika Mägi ja Kristjan Rahu projekti elluviimiseks sihtasutuse, mis omaaegse Saaremaa uurija Jean Baptiste Holzmayeri auks sai nimeks Osiliana. Rahu paigutab Saaremaa arheoloogia ja ajalooga tegelevasse sihtasutusse järgmise viie aasta jooksul 100 000 eurot aastas ning koostöös Tallinna Ülikooliga on plaanis keskenduda süsteemsetele teadusuuringutele.

Sihtasutus sõlmib lepingu Tallinna Ülikooliga, mille koosseisus Mägi ühes assistendiga tegutsema hakkab, kuigi töötasu maksab neile sihtasutus. “Me teeme ikkagi rahvusvahelisel tasemel akadeemilist teadust ja Osiliana finantstugi toimib teadusrahastusena riigi puuduva rahastuse asemel,” selgitas Mägi.

“Ma arvan, et sealt võib tulla päris tõsiseid ajaloo ümberkirjutusi.”

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik ütles, et kõnealune projekt on humanitaarteaduste instituudi jaoks erarahastuse poolest seni kõige mahukam. “Mul on hea meel, et erakapital on õla alla pannud humanitaarala uurimistööle. Selliseid koostöönäiteid ei ole palju, mistõttu on see minu silmis eriti väärtuslik. Lisaks näen, et tööl on ka väga selgeid reaalseid tulemusi oodata,” sõnas ta.

Sihtasutusse pool miljonit paigutav Kristjan Rahu ütles, et ajalooteemad on talle lapsepõlvest peale olulised olnud. “Iseenesest mõista on mul väga hea meel, et saame koos Saaremaa loo uurimisele kaasa aidata. Ajame siin kõik eri ametkondade, muuseumi ja akadeemiliste ringkondadega ühist asja,” ütles ta.

Rahu lisas, et sihtasutus, mille loomisel oli suureks abiks vandeadvokaat Madis Saar, on avatud kõigile. “Kui keegi peab valdkonda enda südameasjaks ja soovib toetada, siis on ta teretulnud,” sõnas ta.

Kõik uurimistööde käigus väljatulevad leiud saavad koha Saaremaa muuseumi kogudes. Muuseumi juhatuse liige Rita Valge ütles, et tegu on hea algatusega. “Eriti head meelt teeb asjaolu, et tegu on mitmeaastase projektiga, sest teadustöö ongi pika vinnaga asi. Ka muuseumi uue püsiekspositsiooni loomisele on sellest ainult kasu. Näen siin häid koostöövõimalusi,” lausus ta.

Projekti partner on ka muinsuskaitseamet. Mägi märkis, et sihtasutus saab ametile abiks olla leiukohtade ülevaatamisel ja dokumenteerimisel, mis säästaks ametnike aega. Vajadusel viiakse läbi ka põhjalikumaid uuringuid. “Me teeme seda sihtasutuse raha eest, ka leiud konserveerime ise, mis vähendab ameti koormust,” rääkis Mägi ja lisas, et ootab omalt poolt ametilt infot leiupaikade ja võimalike uurimisobjektide kohta.

Marika Mägi rõhutas, et kogu sihtasutuse uurimistegevus maastikul on seaduslik ja alati muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. “Kogu meieni jõudev info, see, mis me leiame või registreerime, läheb ka muinsuskaitseametile,” lausus ta.

Kuivõrd tegu on saarlaste endi algatatud ja rahastatud uurimisrühmaga, siis loodab arheoloog, et ka kohalikud inimesed suhtuvad ettevõtmisse soosivalt ning aitavad teadlasi ennekõike infoga, mis võiks juhatada ajaloo seisukohast oluliste leidudeni. “Detektorite ajastul tuleb uusi kohti kogu aeg juurde. Ja ma väga loodan, et neist antakse meile teada,” lausus Mägi.

Kidur uurimistöö

Tulevastele leiupaikadele on töö planeerimisel paraku raske tugineda. Küll võimaldab korralik rahastus tellida olemasolevale leiumaterjalile loodusteaduslikke analüüse. Need on viimasel kümnendil väga kiiresti arenenud ja näiteks luudest saab teada, millal inimene elas, mida ta sõi, kust ta pärit oli ja kellega suguluses. Mägi soovib analüüsida näiteks Lepna surnumaja ja Viidumäe ohverduskoha luid, et selgitada, millal need kohad ikkagi täpsemalt kasutusel olid. “Üsna tihti on välja tulnud, et esemete põhjal antakse kohale üks dateering, kuid luud näitavad, et see on kasutusel olnud hoopis pikemalt,” sõnas ta.

Samal põhjusel on plaanis analüüsida ka Pöide ja Valjala linnuse luuleide. Nende mõlema puhul on kahtlus, et linnused olid püsti ja toimisid veel pikalt ka pärast 13. sajandi vallutust. “Ma arvan, et sealt võib tulla päris tõsiseid ajaloo ümberkirjutusi,” nentis Mägi.

Saaremaa süsteemne arheoloogiline uurimistöö on Marika Mägi sõnul üsna kidur olnud. Ta ise on igal aastal teinud paar-kolm inspektsiooni, et kontrollida kogutud infot või vihjeid, kuid Osiliana rahastus võimaldab tööle põhjalikumalt keskenduda. Samas pole ta seadnud otseselt ühtki prioriteeti, ei temaatilist ega ajalist.

Osiliana aktiivsem tegevus käivitub tuleva aasta 1. jaanuarist, kuid ettevalmistused selleks käivad juba praegu. Soetatud on maailmatasemel arheoloogiliste uuringute varustust, näiteks GNSS-i positsioneerimissüsteem Trimble ühes väliarvutiga, millega saab kiiresti ja täpselt mõõdistada maastikul mistahes punkti ja soovi korral luua punktide kogumist kolmemõõtmelise mudeli, samuti droon, millel on sarnased võimalused.

Marika Mägi sai uue tehnikaga Saaremaal juba kätt proovida. Foto: Erakogu

Täiesti sillas

“Ma ei ole sellist tehnikat saanud mitte kunagi kasutada,” ei varjanud läinud nädalal uusi seadmeid Saaremaal testinud Mägi elevust. “See on lihtsalt super! Hoopis midagi muud, võrreldes sellega, mida seni olen teinud. Töö on kiire, lihtne ja täpne. Ma olen täiesti sillas!” kiitis ta.

Sihtasutuse töö ühe väljundina on plaanis luua ka Osiliana veebileht, kus lisaks infole teadusuuringute kohta saaks ülevaate Saaremaa muinasleidudest. “Rahvusvahelistel konverentsidel räägin kogu aeg, et Saaremaa on üks vägeva kultuuriga saar, aga publitseeritud ei ole selle kohta paraku eriti palju. Kasutatakse põhiliselt minu doktoritöö raamatut ja jääb mulje, et Saaremaa muinasaja ainsad leiud ongi need, mis seal välja toodud. Tegelikult on leiuaines väga rikkalik. Ja selle tutvustamiseks tuleb ta kättesaadavaks teha,” tõdes Marika Mägi.

KOMMENTAAR

Suurepärane algatus

Tegu on suurepärase algatusega kohaliku pärandi uurimiseks ja tuvastamiseks, selline initsiatiiv teeb väga suurt rõõmu. Pärandi väljaselgitamine ja -hoid on väga oluline kohaliku identiteedi jaoks. Muistised kõnelevad meie eelkäijate elust, töödest ja tegemistest, arheoloogide vahendusel saame neist rohkem teada, õpime mõistma ja oskame seeläbi oma juuri paremini hoida.

Muinsuskaitseameti poolt oleme selliseid eraalgatusi väga oodanud, sest pärand on igale paikkonnale oluline ja vaid heas koostöös suudame selle kõigile nautimiseks esile tuua.

Loodan, et sihtasutuse, Saaremaa muuseumi ja muinsuskaitseameti koostööna saame rohkem teada Saaremaa minevikust, millest jutustada ka ülejäänud Eestile ja laiale maailmale. Kuidas koostöö detailselt välja nägema hakkab, pole nii värske algatuse puhul veel täpselt läbi räägitud, kuid oleme valmis ja rõõmsalt ootusärevad.

Muinsukaitseameti arheoloogiapärandi valdkonna juht Ulla Kadakas