Internet ei ole tänapäeval mugavustoode, vaid pigem igapäevaeluks vajalik teenus. Paljud tarbijast mittesõltuvad teenused on internetipõhised. Paraku hoiavad teenusepakkujad tarbijat lõa otsas kehva teenusega, sest palju paremat pole kuskilt võtta ning inimene on leplik ja mugav.
Pole normaalne olukord, et loetud kilomeetrid Kuressaare linnast ei saa inimene enam televiisorit vaadata, sest interneti kaudu telekasse jõudev pilt hangub lihtsalt ära. Teenusepakkujad peaksid ka tagama, et nende pakutav vastaks sellele, mida lubatakse. Ääremaade olukorrast ei maksa üldse rääkida. Näiteks Sõrve säärel tuleks internetiteenust võtta pigem lätlaste kui eestlaste käest.
Kiire interneti saabumine küladesse on sama pika habemega jutt kui püsiühenduse loomine Muhu ja mandri vahele. Ainult selle vahega, et internetiga reaalsed tööd nagu käiksid: kuskil paigaldatakse kaablit, kogutakse avaldusi ja räägitakse, et kohe-kohe tuleb. Seni pole veel tulnud.
Saaremaa edu võti on kiired ühendused. Olgu need siis füüsilised ühendused välisilmaga maitsi, meritsi ja õhu kaudu või kiire internetiühendus. Hiljutine epideemiapuhang näitas kaugtöö võimalikkust ja kindlasti ka hoogustas selle kasutamist. Paraku on selle eeldus kiire internet. Rääkimata tavatarbijast, kes tahaks kodus telekast lihtsalt päevauudiseid vaadata.