Saarlased: uued konteinerid takistavad pakendi tagastamist

EI VAEVUNUD: Oma pakendikotiga konteineri juurde tulnud inimene ei hakanud pakendeid ükshaaval konteinerisse panema, vaid jättis koti konteineri kõrvale. Pildistatud eile Kuressaares. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa valla elanikud peavad uusi, väiksemaid ja pisikese avaga pakendikonteinereid senistest kehvemateks.

"Tahtsin pakendeid ära viia, aga kotiga koos need sinna uude konteinerisse küll ei mahtunud – see ava oli nii pisike, et pidin oma pakendid ja pudelid ükshaaval kotist välja võtma ja konteinerisse toppima," pahandas Kuressaares elav Urmas*. "Ma ei saa aru, miks need konteinerid ümber vahetada tuli?"

Samuti linnas elava Tiina* sõnul võib konteinerite juures näha, et mõnigi inimene on pidanud pakendite ükshaaval konteinerisse panemist liiga suureks tööks ja poetanud oma pakendikoti lihtsalt konteineri juurde maha. 

"Ma saan aru, et leidub neid, kes olmeprügi pakendite hulka sokutavad, aga miks peab pakendite äraandmise siis kõigi jaoks ebamugavaks muutma?" küsis ta. 

Konteiner lukust lahti!

Pakendikäitluse teemat arutas ka Laimjala osavallakogu oma 16. juuni koosolekul, leides, et avalike pakendikonteinerite pärast teenuskeskuse poole pöördunud inimeste pahameel on põhjendatud. Nimelt on endised nn kelluka-tüüpi konteinerid vahetatud uute ja väiksemate vastu, ehkki lubati, et mahutavus jääb samaks. Seetõttu on pakendikonteinerid pidevalt täis. Kohalikud elanikud ei ole rahul ka konteinerite avadega – need on liiga väikesed. "Natukegi suuremasse kotti kogutud pakend sisse ei mahu, kogu pakend tuleb uuesti kotist välja võtta ja ükshaaval konteinerisse sisestada," tõdes osavallakogu. 

Osavallakogu tegi vallavalitsusele ettepaneku, et Laimjala piirkonnas tühjendataks avalikus kasutuses pakendikonteinereid senisest sagedamini – senise ühe korra asemel kuus korda nädalas. Samuti leidis osavallakogu, et konteinerid peaksid lukust lahti olema, et sinna saaks panna ka suuremaid pakendikotte.

Ei soodusta, vaid takistab

"Mõistan, miks need avad nii väikesed on – selleks, et sinna olmeprügi ei topitaks," ütles Heino Vipp, endine Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalve spetsialist. Tema hinnangul pole see aga tõsiselt võetav põhjendus. 

Heino Vipp. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

"Jäätmeseaduse mõttes on pakendi tagastamine tehtud lihtsaks – eesmärk on ju, et annaksime selle tagasi, mitte ei viskaks maha," rääkis Vipp. "Kui seda lihtsat tagastamist takistada, siis tekivad paratamatult probleemid. See, kui pakendite hulka olmeprügi pannakse, on omavalitsuse järelevalve viga." 

Mais korraldati pakendipunktide töö Saaremaa vallas ümber. Koostöös pakendiorganisatsioonidega jagati vald kolmeks teeninduspiirkonnaks: valla läänepoolset osa teenindab EPR, keskosa ETO ning ida- ja lõunaosa TVO.   

Saaremaa vallavalitsuse jäätmete peaspetsialisti Katrin Koppeli andmeil teenindab Laimjala piirkonda OÜ Tootjavastutusorganisatsioon ning TVO korraldab konteinerite valiku, kohaletoomise, õigeaegse tühjendamise ja konteineritega kogutud pakendijäätmete taaskasutuse. 

"Oleme märganud, et mõnede TVO konteinerite avad on tõepoolest liiga väiksed," ütles Koppel. "Vallavolikogu on kehtestanud jäätmehoolduseeskirjas papp-pakendi- ja segapakendikonteinerite avade minimaalseks suuruseks 20x 30 cm. Keskkonnaosakond tegeleb sellega, et probleem saaks võimalikult ruttu lahendatud."

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon ehk TVO teenusehalduri Maija Sulsi sõnul on pakendikonteinerite avad standardsed ja valitud selle järgi, et vältida valede jäätmete sattumist pakendikonteinerisse. 

"Meie andmetel on avade suurus kooskõlas Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetega," ütles Suls. "Ületäitumise vältimiseks oleme tellinud lisakonteinereid, mis paigaldatakse esimesel võimalusel."

*Nimed on toimetusele teada.