Kuressaare Haigla juht Märt Kõlli andis Terviseametile vastulöögi

Märt Kõlli

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko rääkis eile "Aktuaalses kaameras" koroonaviiruse levikust ning mainis ka Kuressaare haiglat. Täna avaldas Kuressaare Haigla juht Märt Kõlli eile esitatud väidetele vastulause.

Eesti Rahvusringhääling kirjutas, et Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko rääkis eile "Aktuaalsele kaamerale", kuidas koroonaviiruse haiglasisesele levikule aitasid kaasa inimlikud eksitused ja püüe kaitsevahendeid kokku hoida. Samuti oli tema sõnul mitmes haiglas probleeme infektsioonikontrolliga.

"Kõige suurem murelaps oli meil algusest peale Kuressaare haigla. Haigus levis sealsete töötajate seas - 81 haigestunud töötajast 39 olid meedikud ja 42 tugipersonal. Seal oli hästi palju haigeid ja võib oletada, et ka vigu tehti suuremal hulgal," rääkis Dontšenko.

Samuti ütles ta, et Kuressaares puudus pikka aega infektsioonikontroll ning kinnitas, et kui koroonapuhang läks lahti, läks Põhja-Eesti Regionaalhaiglast kohale inimene, kes seda korraldama hakkas. Epideemiatõrje osakonna nõunik lisas, et terve Saaremaa oli üks suur haiguskolle ja COVID-iga võitlemine algfaasis oli väga raske: "Kui appi tulid teised haiglad, kui määrati medistiinilised juhid dr Popov ja dr Varblane, siis sai ravi pool koos infektsioonikontrolliga paika pandud."

Väitele, et Kuressaare drive-in testimisel alguses tehti midagi valesti ja ka sealtkaudu nakkus levis, vastas Dontšenko, et Terviseameti testimisvõimekus oli algusest peale väga piiratud ja väga hea, et tuldi appi, aga seal olid teatud korralduslikud küsimused, mida oleks võinud paremini teha, just nakkuseleviku ohjamise seisukohast.

Kuressaare Haigla juhatuse liige Märt Kõlli andis artiklile täna vastulöögi Kuressaare Haigla facebooki lehel: "Aasta ilusaim aeg, suve algus koos imeliselt soojade õhtutega, Saaremaa on COVID vaba. Avades just sellisel reedeõhtul ERR uudisteprotaali, tuli välja, et keegi üritab vihma ja pori välja manada. See keegi oli taaskord Rahvusringhäälingu ja Terviseameti tandem, seekord pika intervjuu vormis." Kõlli lisas, et tegu oli faktivigadest kubseva, haigla kui organisatsiooni halvustava ning süüdistava tonaalsusega, kuulujutte faktideks moondav kirjutis ning tõi välja ridamisi vastulauseid.

Näiteks vastas Kuressaare Haigla juht väitele, et Kuressaare Haiglal puudus infektsioonikontroll, et selle eest on aastaid vastutanud spetsiaalne kollektiivne komisjon: "Lisaks on meil tegev infektsioonikontrolli spetsialist, kelle panus märtsi keskpaigast kuni märtsi lõpuni, mil Ta haigestus (ja mitte COVID-sse) oli hindamatu ja imetlusväärne. Lisaks tegeles alates aprilli algusest antud valdkonnaga hoopis Lääne-Tallinna Keskhaigla suurpärane nakkusarst, kellele tehtu ja veel tegemisel oleva eest suurimad võimalikud tänud." 

Et Kuressaare Haigla puhul oli tegu "supernakatajaga", on Kõlli sõnul skandaalne kuulujuttudele tuginev väide, mille eest teistes riikides tuleb paraku mainekahju tegemise eest suhtleiselt tõsiste summade oma voluntarismi kahetseda: "Meenub ka kriisiaegne laupäevane populaarne raadiosaade, kus väideti veelgi ebaeetilisemalt ERR ajakirjaniku poolt skandaalset kuulujuttudel baseeruvat hüpoteesi. Lahendeid otsivalt ja tüli vältida soovides jätsime tollasele faktile reageerimata."

Lõpetuseks ütles Kõlli, et "teeb tõsiselt kurvaks, et riigi PR meeskonnad üritavad vahendeid valimata tegeleda süüdlaste otsimisega ja seda situatsioonides, kus teadmatust oli meeletult ja tegutseda tuli ilma käske-keelde ootamata ning lugemata." Ta lisas, et kindlasti tehakse sellises situatsioonis vigu ja viimaseid haigla ka tunnistab: "Näiteks meie puhul haiglasisene viiruselevik oli pigem üksustes, kus nakkushaigetega kokkupuude eelduslikult puudus ja viimasest tulenevalt nii enesedistsipliin kui ka organisatsioonipoolsed kontrollimeetmed olid madalad."

Tagasi üles