:format(webp)/nginx/o/2019/07/05/12328613t1h16eb.jpg)
/nginx/o/2020/07/01/13182958t1hcd3a.jpg)
Et Saaremaa on üks kahest piirkonnast, kus lubade arv piiratud, seisis staažikas vähipüügi harrastaja Rein Aru keskkonnaameti büroo ukse ees juba kell kuus hommikul.
Saaremaa mees püüdis vähki koos Vene patriarhiga
/nginx/o/2020/07/01/13182989t1h227f.jpg)
«Mõtlesin, et täna hommikul kalale ei lähe, nii et võtsin juturaamatu kaasa ja läksin büroo ette ootama,» ütles Rein, kelle suurim hobi on hoopis põhjaõngedega angerjapüük.
Mehe sõnul oli temaga koos lube taotlemas ainult 10 inimest. «Nii vähe lube antakse, et inimestel pole enam mõtet järjekorras seista. Aga mina olen palju käinud ja mul on iga kord huvitav vaadata, mis seal toimub. Kui on tuttavaid, siis ajame juttu, ja muidugi on põnevus, kas saame load või mitte,» rääkis Rein.
Sõbraga on neil väikene rivaalitsemine, et kes enne büroo ette jõuab. Eile hommikul oli esimesena kohal Rein.
Angla külast pärit Rein on vähki püüdnud nii kaua, et ta aastaid kokku arvutada ei oskagi. «Eks ikka lapsest saati. Nüüd on mul Tallinnas kolmikud lapselapsed ja kui nad suveks Saaremaale tulevad, siis proovime ikka vähke püüdma minna.»
Sain neile anda 15 korralikku vähki ning tasuks ütles patriarh mulle, et “jumal õnnistagu sind”.
Lapselapsed on ka see üks suur põhjus, miks Rein ikka veel vähil käib. Et ta poeg sel aastal interneti kaudu taotledes vähiloast ilma jäi, saavad lapselapsed ehk just tänu vanaisale suvel ikka vähile minna.
Aastatepikkune vähipüügikogemus on mehele toonud ka hulga lausa veidi uskumatult kõlavaid juhtumisi. Näiteks on temast Venemaa ajakirja loo kirjutanud üks Peterburi ajakirjanik, vähki on ta püüdnud koos maailmameister Tatjana Lebedevaga ja ühel suvel Eesti aja alguses käis ta Saaremaal vähil koos endise Vene patriarhi Aleksius II-ga.
«Sattusin tema ja ta kaasaga kolmekesi vähki püüdma ning siis me jäime jutustama. Ega me väga palju saaki saanud, aga ma olin eelmine õhtu püüdnud vähki oma kodukohas. Sain neile anda 15 korralikku vähki ning tasuks ütles patriarh mulle, et »jumal õnnistagu sind«,» meenutas Rein.
Tema lapsepõlves selliseid püügiriistu nagu nüüd Reinu sõnul ei olnud, ent see-eest oli ka vähem igasugu keeldusid ja piiranguid.
«Vesi aeti sogaseks ja kolmnurkne võrk pandi ühelt kaldalt teisele. Siis trambiti ja vähid tulid välja. See oli kogu külale suur pidupäev,» meenutas staažikas vähipüüdja.
Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialisti Märt Kesküla sõnul oli Kuressaare kontorist vähilubade taotlemine tänavu oluliselt rahulikum kui eelnevail aastail, sest enamik saadaolevaid püügilube jagatakse internetikeskkonna vahendusel.
«Kontorisse esitati 15 taotlust, lisaks laekus 13 taotlust posti ja elektronposti teel. Kokku oli korrektseid taotlusi kontorisse 137 püügivahendi osas,» sõnas Kesküla.