Laste hoogne suvi ⟩ Katkised põlved ja marraskil küünarnukid

AKROBAAT: Mirete ema Marite Vaga sõnul hakkas piiga ronima niipea, kui roomama õppis. Kuid kriimude ja haavade üle peab laps ise arvet, kõik saab plaastriga “ravitud”. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Ei öelda asjata, et õnnetus ei hüüa tulles ning ilmselt teavad seda kõige paremini lapsevanemad, kes korraks pilgu kõrvale heitnud avastavad, et võsukesel on juba põlv katki, küünarnukk marraskil või muhk peas. Kriipsud ja kraapsud paranevad ise, sinikad samuti. Kuid on olukordi, mil peab reageerima jõulisemalt ning arsti poole pöörduma.

Kriibitud paljad põlved, marraskil küünarnukid ning plaaster varba ümber – suvel täiesti harilik vaatepilt, kui lapsed mööda hoovi jooksevad või rattaga poodi jäätise järele sööstavad. Suvi on parim aeg kõõlumiseks, hüppamiseks ja turnimiseks. Tehakse rohkem sporti, jooksumänge ja möllatakse, mis päädib vahel suurema või väiksema vigastusega. 

Kui suurem laps oskab juba ise natukenegi ohtu tajuda, paneb rattaga sõites kiivri pähe ning vastab, kui küsida, kuidas ta kukkus või kust valutab, siis hullem on lugu väikestega, kelle tervis ja turvalisus sõltub vanematest. Aga ka lapsevanematel ei ole alati võimalik kõiki ohuolukordi ette näha ning vältida. Pisike võib kõige ootamatumal hetkel spontaanselt ära õppida lauale ronimise ning sealt pea ees alla kukkuda või grilliõhtul enda kätte lihalõikamisnoa krabada.