/nginx/o/2020/07/08/13198105t1h2eb9.jpg)
Eile hommikul oli Nasva vanas jahisadamas kümmekond kalastajat, kes õngede ja spinningutega peamiselt ahvenat püüdsid. Kõige varasemad kalamehed olid kohal juba enne päikesetõusu.
“Midagi on, aga väga vähe,” ütleb kalur saakide kohta (1)
/nginx/o/2019/07/05/12328613t1h16eb.jpg)
9. juuli 2020, 00:30
Nasva sadamasse saabus paadiga kutseline kalur Veiko Tuulik, kellel oli kalakastides natuke lesta ja paar kilo ahvenat. Mehe sõnul kala praegu väga ei liigu.
“Midagi on, aga väga vähe. Kalapüügiks on aeg küll õige, aga nii tormised ilmad on kogu aeg, ega kala ka sellist maru ei salli,” rääkis Tuulik.
Mehe püütud kala läheb siiasamasse Nasvale Ösel Fishi heaks. Kalamehe sõnul inimesed ikka kala armastavad ning turgu on, aga kahjuks on kalasaak viimasel ajal nadi.
Vähene saak meest aga liialt ei morjenda, sest kalapüügil on ka muid plusse. “Mere peal on tore sõita ja mõrdu vaadata, sellel pole küll midagi häda,” sõnas kalur.
Hommikul viiest kala nõudma
Ka hobikalamees Hugo Lõhmuse sõnul võiks kala rohkem tulla. “Hommikul varakult on püük ikka palju parem,” sõnas mees, kes Nasval juba hommikul kella viiest kohal oli. Lisaks ahvenale on Lõhmuse kalaämbris veel üks pirakas haug, mille mees lähedalt roostikust välja tõmbas.
“Panin kummiülikonna selga ning läksin roostikku, paari viskega oli kohe haug käes,” rääkis Lõhmus.
Tema sõnul on haugipüük heaks vahelduseks tavapärasele ahvenale. Kala püüdis mees eile nii õnge kui spinninguga. “Õngitsemine on tunduvalt mugavam. Pealegi on õngitsedes tulnud isegi rohkem kala kui spinninguga,” sõnas Lõhmus.
Söödaks kasutas ta õngekonksu otsa pandud kalatükke, mis ahvenale peibutiseks läksid.
Astest pärit mees on Nasval kalal käinud paarkümmend aastat. “Eks need kalakogused aastatega muutuvad. Aga peab ütlema, et minu poisipõlve ajal oli särge palju rohkem. Unimäel on jõgi küll praeguseks täis kasvanud, aga tol ajal oli seal särge ikka kõvasti,” meenutas kalamees.
Kui Lõhmuse lapsepõlves püüti kala selliste proosaliste vahenditega, mis kätte sattusid – näiteks sarapuukepp, mille küljes tamiil ja väike konks –, siis nüüd käib uhkete ja kallite püügivahenditega suisa kekutamine.
Kalapüük on Lõhmusel natuke nagu krooniliseks haiguseks saanud, sellest lahti pole vist võimalik saadagi.
“Hommikul vara läheb uni pealt ära ja mis sa ikka muud teed, kui lähed kalale. Kalal käimine on selline stressivaba tegevus värske õhu käes ja kui kala ka veel saad, siis on eriti mõnus.”
Ahvena üle kurta ei saa
Landimeister, T. Lures OÜ omanik Tiit Lembit püüdis eelmisel nädalal Saaremaalt 920 grammi kaaluva ahvena. Tema sõnul liigub kala täitsa kenasti.
“Peamiselt olen praegu käinud Nasval ahvenat püüdmas ja kurta ei saa,” rääkis Lembit.
Ka tuulehaugi kogused, mis enne tavalise haugi aega püüti, olid mehe sõnul korralikud. Lisaks teab ta rääkida, et kui haugihooaeg pihta hakkas, siis käidi Suurlahel püüdmas ning haugisaagid olid muljetavaldavad.
“Kala saadi ikka kõvasti. Aga see on jälle kahe otsaga asi – kala saadakse palju ja kõik võetakse ära ka. Kõik, kes kalapüügiga elatist ei teeni, võiksid ikkagi võtta nii palju, kui nad ise ära tarbivad. Ei ole üle mõistuse hulluks vaja sellega minna,” tõdes Lembit.
Rohkem on mees seotud meriforelli püüdmisega ning üllatuslikult on selle arvukus viimasel ajal hoopis tõusnud.
“Eelmine aasta oli selline huvitav aeg, kus me saime hästi palju alamõõdulist forelli, mille pidime tagasi laskma,” sõnas ta.
Forellirohkuse taga on ilmselt vabatahtlik kalakaitse, kes veekogude peal kontrollreide teeb. “Kala eest seistakse väljas. Enam ei ole nii, et tõmmatakse kõik välja ja tapetakse ära. Ka eelmisel aastal sai kalakaitse Saaremaal röövpüüdjaid kinni nabida,” teadis Lembit rääkida.
Praegu on forellipüük küll raskendatud, sest veetemperatuur on liiga kõrge.
“Kõige magusam temperatuur on 10 ja 14 kraadi vahel ja see tähendab, et forellipüük algab tavaliselt septembri lõpus ning lõppeb aprillis. Aga on olnud juhtumeid, kus isegi jaanipäeval on forelli püütud.”