Keskkonnaameti ega -ministeeriumi andmeil pole Mandri-Eestis nuhtluseks muutunud lusitaania teetigusid Saare maakonnast tänavu leitud.
Saaremaal võõrad hiidnälkjad veel ei peremehetse (1)
16. juuli 2020, 15:27
Keskkonnaameti kommunikatsioonijuht Kristina Kurmi sõnul näitavad 2018. aasta vaatlusandmed, et toona leiti Saaremaalt kümmekond lusitaania teetigu, ent uuemaid teateid nende nälkjate kohta pole tulnud.
Hispaania ehk lusitaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas. Täiskasvanud looma kehapikkus väljasirutununa on 7–15 cm. Eestis esinevatest limustest on suuruse poolest temaga võrreldav vaid nälklaste sugukonda kuuluvad must- ja suur-seatigu.
Lusitaania teeteo keha värvus võib olla väga varieeruv: tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel on sageli mõlemal keha küljel pisut tumedam pikitriip. Nälkja keha pinda kattev lima on oranžikaskollane, roomamisel jätab tald peaaegu värvitu limajälje. Liigile on iseloomulik tallaserva ere värvus, millel eristuvad selgelt tumedamad vaod. Pea värvus on keha omast enamasti tumedam.
Kui piirkonnas on näha esimesi üksikuid tigusid, soovitab keskkonnaamet need kuuma veega hävitada.
Nii hispaania teetigu kui ka teisi sarnaseid liike on kirjeldatud keskkonnaameti koostatud voldikus (https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/voorliigid/voldik_lusitaaniateetigu.pdf).
Andke nälkjatest teada!
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekännu sõnul valmib järgmisel nädalal veebirakendus, mille abil hakkab keskkonnamet koguma infot lusitaania teeteo leviku kohta Eestis.
"Inimesed saavad rakenduse kaudu märku anda, kus nad liiki märkavad ja lisada juurde ka foto, et võiksime olla kindlad, millise liigiga on tegu," rääkis Tammekänd.
Kui piirkonnas on näha esimesi üksikuid tigusid, soovitab keskkonnaamet need kuuma veega hävitada.
"Kindlasti ei soovita me kasutada teomürke, sest need seavad ohtu ka teised aiaelanikud ja koduloomad," ütles Tammekänd.
Kohe võitlust alustades saab võõrliigi levikule piiri panna. Tähtis on, et tigusid ei visataks aia taha, metsa või heinamaale.
"Tõrjumisel peaks tegema koostööd naabritega, et ka nemad oma krundid üle kontrolliksid," soovitas Tammekänd.
"Paneme aiaomanikele südamele, et lusitaania teeteo kartuses ei hävitataks meie ökosüsteemile kasulikke omamaiseid teoliike, kes toituvad vetikatest ja seentest ning on toiduks teistele liikidele."
Seepärast ei soovita keskkonnaamet tigusid tõrjuda püünistega, kuna need meelitavad ligi ka teisi liike.
Kuuma veega surmatud teod saab matta maha või viia hävitamiseks Tallinnasse väikeloomade krematooriumisse.
Uued taimed karantiini
Tigude leviku ennetamiseks soovitab keskkonnaamet jätta mullapalliga ostetud taimed viieks nädalaks „karantiini“. Taimi ei tasu kohe maha istutada, vaid hoida muudest taimedest eraldi. Näiteks saab taime panna koos mullapalliga läbipaistvasse kilekotti (seda muidugi vahepeal kastes) ja läbi kilekoti jälgida, kas viie nädala jooksul nälkjavalmikuid tekib.
Kui taimel pole suurt mullapalli, saab juured lahti harutada, et veenduda, ega seal tigusid ja teomunasid leidu. Lusitaania teeteo munad on läbipaistvamad ja rohkem kobaras koos kui väetisegraanulid.