Kalamehed tahavad hakata haugivaru suurendama

TAAVO KUUSIKU propageerib säästvat kalapüüki ja laseb ise enamuse püütud kaladest merre tagasi, seega piirangud meest ei puuduta. Kuid haugivarude täiendamine on tulevikku vaatav tegevus.

FOTO: Erakogu

Saaremaal Käbruotsa talus kalaturismiga tegeleva Taavo Kuusiku eestvedamisel on hakatud mõtteid mõlgutama ideede üle, mille tulemusena võiks siinsed mered saada juurde värsket verd noorhaugide näol. 

Jälgides kalameeste seas aina teravamaks muutuvat arutelu võimalike haugipüügi piirangute üle, ei tahtnud Kuusiku selles osaleda ja otsustas ammu meeles mõlkunud mõttega tegelema hakata.

Algul lootis Kuusiku probleemi lahendada lihtsalt: ostetakse noorkalu ning lastakse need merre. "Selgus, et niisama lihtsalt see asi ikka ei käi," räägib Kuusiku teadlastega suhtlemisest. 

Kalateadlane Markus Vetemaa Eesti mereinstituudist selgitas Saarte Häälele: "Populatsioonide turgutamiseks ei tohi asustada teistest piirkondadest pärit kalu, sest nende kohastumused võivad vastata teistele piirkondadele." 

Markus Vetemaa

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Need kalad hakkavad konkureerima piirkonna algupäraste kaladega toidulaua pärast, aga võib juhtuda, et ise lähevad kudema valel ajal valesse kohta. 

"Seega tuleks soovi korral järgmisel kevadel püüda vanemkalad nendest jõgedest, mis voolavad sinna merre, kus populatsiooni toetada tahetakse," ütles Vetemaa. 

Marjakala “kadalipp”

Niisiis tuleks püüda marjakala, kasvatuse tingimustes saada noorkalad ning need lõpuks uuesti merre lasta. "Kõige raskem on valida, millises suuruses kala vette lasta," selgitab ta. "Liiga väiksed ei pruugi elama jääda, aga terve suve teistes oludes kasvanud "tiigikala" pole jälle läbinud seda kadalippu, mis looduslikes tingimustes ja see võib pärast vabastamist nende suremuse kõrgeks viia." 

Taavo Kuusiku sõnul tuleks probleemile läheneda ka laiema vaatega ning parandada kalade  kudetingimusi. Markus Vetemaa kinnitas, et haug koeb tänapäeval enamasti jõgedes. Meres kudemine on teadlaste andmeil tänapäeval harukordne ning kuidas ühe või teise jõe juures tingimusi parandada, sõltub juba konkreetsest veekogust. 

Ta tõi näite, et Läänemaal  langeb vesi mõnel pool kevadeti nii kiiresti, et suurem osa noorkalu ei jõua piisavalt suureks kasvada ja jääb kuivavatesse loikudesse. 

Ökoloogiline lõks

"Teorehe järve puhul on tegu lausa omalaadse ökoloogilise lõksuga – kala justkui meelitatakse kudema, aga järelkasvust enamikel aastatel asja ei saa," tõi Vetemaa näite. 

Nüüd on seal plaan väikese regulaatoriga hoida vett mõned nädalad kauem luhal, mille tulemusena noorkalade produktsioon võiks pikemas perspektiivis suureneda vähemalt kümme korda. Rootsis on sellised projektid näidanud kasvu isegi sadades kordades. 

"Kunstlikult taastootmine on küll odavam, aga pikas perspektiivis mitte jätkusuutlik," ütles Vetemaa. 

Taavo Kuusiku sõnul on sellised projektid pikemaajalised ja nõuavad palju bürokraatiaga tegelemist. Tegemist on eramaadega ning selleks on vaja eraldi kokkuleppeid. Olgu siis tegemist jõgede ülespaisutamisega või veetaseme hoidmisega. 

Projektide maksumust ei oska keegi praegu täpselt öelda. Kuusiku sõnul on tema otsustanud oma kalandusega seotud ettevõtmisest osa n-ö merre tagasi panna ja on valmis kalavarude suurendamist toetama paari-kolme tuhande euroga. 

Paljud kalamehed on avaldanud valmisolekut ideega kaasa tulla ja 10 000 eurot peaks Taavo Kuusiku sõnul olema eraalgatuslikult esimese hooga võimalik kokku saada. 

Selliseid ettevõtmisi toetavad ka mitmed programmid ning kindlasti tuleb lisaks kasutada neid võimalusi. 

Nüüd ongi Kuusiku sõnul kaalumise koht, kuidas edasi minna ning selleks oleks vaja kokku panna mõttekoda, mis ideed reaalsuseks muudaks. Taavo Kuusiku usub, et selliseid asju tulebki teha kogukonna toel eraalgatuslikus korras. Tema sõnul mõistab teemaga tegelemise vajalikkust ka enamus harrastuskaluritest. 

Kevadel tuldi Saaremaale

Suuremad vaidlused piirangute üle võimendusid sel kevadel, kui piiride suletuse tõttu ei saanud kalamehed Eestist välja püüdma minna ning paljud tulid Saaremaale. See tekitas olukorra, kus Saaremaalt püütud kaladest postitati foorumites ja sotsiaalmeedias mitu korda rohkem pilte. 

Saaremaa lääneküljel on haugi vähe. Vetemaa oli terve kevadise koroonaaja Saaremaal ja jälgis Oju jõkke tulevat kala kontrollmõrraga. "Uskumatu, aga kahe kuu jooksul sain vaid ca 20 haugi, kellelt võtsime DNA proovi ja lasime nad siis tagasi," rääkis ta. 

Nüüd on teadlasel plaanis vaadata, kas nende järelkasvu Pautsaare lahes ka näha on. "Esimene uuring mõni nädal tagasi näitas kahjuks seda, et lugu on veel viletsam kui eelmisel aastal – vaid üksikud noored," rääkis Vetemaa ja ütles, et edasine geneetiline uuring näitab, kas tegu oli kevadel püütud kalade järeltulijatega. 

See kõik peaks tema sõnul lõpuks andma lahenduse küsimusele, miks kunagi nii haugirikkas Vilsandi piirkonnas haug väga haruldaseks jäänud on. 

Liivi lahe pool ei ole haugivarudel veel häda midagi, kuid viie või kümne aasta jooksul võivad sealgi probleemid tekkida.

Võimalikud piirangud

Kevadel rääkis keskkonna-ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus Saarte Häälele, et plaanis on algatada arutelu püügipiirangute seadmiseks. Seda põhjusel, et praegu ajutise kitsendusena kehtiv 15-kilone päevane piirang ahvenale tahetakse kalapüügieeskirja sisse viia. Sellega seoses kutsutaksegi üles arutama ka mõnele teisele liigile piirangu seadmist. Tema sõnul kerkib harrastuspüügi puhul üles moraaliküsimus: kas kalade kümnete kaupa püüdmine ja nendega uhkeldamine on mõistlik tegevus ning kas see on ikka harrastuspüük? 

Tagasi üles
Back