Kesklinna liikluskorraldus – üksnes poolik lahendus

Kuressaare kesklinna purskkaevus sulistavad lapsed. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Keskväljak tuleks autoliikluseks kinni panna 1. juunist augusti lõpuni. Miks mitte lausa 1. maist septembri lõpuni,” kirjutab Panga küla elanik Oliver Liidemann.

Saaremaa vallavalitsus ja volikogu kaalusid pikalt, mida teha Kuressaare keskväljakuga. Kas panna kinni ning kui jah, siis mis kellaaegadel. Lõpuks leiti lahendus, mis sobib vaid nädalavahetuseti. Käies ise linnas ka tööpäevadel, siis lugenud teadaannet, et nüüdsest on keskväljak kinni, kasutasin sõidukiga liikumiseks teisi, mitte nii-öelda otseteid. 

Linnas jalutades ja purskkaevu veesulinat nautides märkasin kohe ka seda, kuidas lapsed purskkaevu vett naudivad, ringi jooksevad ning ennast unustades tihti sõidutee-alale satuvad. Seal aga liiguvad sõidukid ja mitte 10 kilomeetrit tunnis, nagu piirang ette näeb, vaid kiiremini. 

Olen näinud pealt mitmeid olukordi, kus vanemad sööstsid lapsele järele, et püüda mudilane kinni enne, kui see auto alla jääb. 

Inimelu olgu tähtsaim

Kahjuks näitab praegune lahendus selgelt, et tehtud otsus on poolik. Või õigemini veerandik ja sedagi heal juhul. Keskväljak tuleks autoliikluseks kinni panna 1. juunist augusti lõpuni. Miks mitte lausa 1. maist septembri lõpuni. 

Esimene prioriteet peaks olema inimeste ohutus, mitte aga see, et “saan aga otse sõita ja nii 15 sekundit võita”. Ettevõtetele on ju jäetud kaubalaadimise ajad. Samalaadne liikluskorraldus, kus mingi ala linnas on autoliiklusele suletud, mujal ju toimib – kas või Tallinna vanalinnas. 

Uue süsteemiga harjumine võtab küll aega, aga inimelud peaksid ju ometi olema tähtsamad kui võimalus otse sõita. Seni, kui kehtib liikluskorraldus, kus autod tohivad kesklinna läbida kiirusega 10 km/h, võiks politsei mõõta, missugune siis on keskmine kiirus – kas märgil näidatu või ikka kiirem. 

Uue liikluskorraldusega harjumine võtab küll aega, aga inimelud peaksid ju ometi olema tähtsamad kui võimalus otse sõita.

Võiks kaaluda sedagi, kas ühistransport ikka peab keskväljakult läbi sõitma või tasuks see mujale suunata. 

Aeg läheb ja olud muutuvad. Linnad püüdlevad aina rohelisema keskkonna poole. See aga tähendabki sõidukite nii-öelda välja surumist linna keskelt ja kui vaja, siis ka äärtelt. Ikka selleks, et eelisseisus oleksid jalakäijad ja jalgratturid. 

Mis Kuressaare kesklinnas veel silma torkab – nii-öelda kõnnitee-alad tehti küll laiemaks, aga kuna seal pargivad autod, siis jalutamiseks ruumi seal eriti ei ole. Võtavad ju osa kõnniteest enda alla tänavakohvikud. Nii ongi peaaegu kogu kõnnitee kinni ning jalakäijal ei jää üle muud kui oma teekonda sõiduteel jätkata. Kas tõesti ei leia autoga kesklinna saabuvad inimesed parkimiseks muud lahendust kui oma masinaga lausa ukse ette sõita? 

Lossi tee – miks mitte?

Mina leian, et rohelisema keskkonna huvides võiks jalakäijate ala Kuressaares pikendada lossini välja. Selline n-ö lossi tee võimaldaks kogu tänava ulatuses jalutada kindlusesse välja. 

Iga aastaga näeb meie saare maanteedel liikumas aina rohkem jalgrattureid. Kergliiklusteid on Saaremaal väga vähe või otse öeldes – neid ju õieti polegi! Ideaalis võiks Muhu saarelt mööda kergliiklusteed tulles sõita Kuressaarde ja sealt Sõrve välja. Kuressaarest aga võiks kergliiklusteed viia teistessegi suundadesse. 

Loomulikult on see väga kulukas investeering, aga ennekõike oleks see panus inimeste ohutusse. Anname neile ju jalgrattaga liikumiseks eraldi ja ohutu tee. 

Viimaks hoopis teisel teemal. Hiljuti Saaremaad ja mandri-Eestit räsinud torm viis elektri paljudelt tarbijatelt. Ehk tasuks Saaremaa omavalitsusel mõelda, kuidas koos riigiga luua programm, mis kindlustaks Saaremaale elektri mandrist sõltumatult. 

Praegu luuakse nn päikesejaamasid. Kaaluda võiks aga järgmist sammu – elektripaneelid võiks ju paikneda ka eramajade katustel. Ikka selle nimel, et oleksime elektriga varustatud iga ilmaga.