/nginx/o/2020/07/24/13230223t1hf66b.jpg)
Aeg ja uued suhtumised on toonud suuri muutusi ka koerakasvatamises. Koer ei ole enam pelgalt valvur ja tema peamine toit ei ole puder või kont – ta on inimesele pereliige, toiduks pakutakse spetsiaalseid krõbinaid, konserve ja toortoitu ning inimeste teadlikkus koeri kaasavates tegevustes on kasvutrendis.
Ka Gerle Aljase šveitsi valge lambakoer Keidu tegeleb koos omanikuga aktiivselt agilityga, kuulekuse ja sõnakuulelikkusega. Keidul, kes on Gerlele juba neljas koer, on omanikuga suurepärane kontakt – eemal jooksvaid koeri ta küll näeb, ent ootab pingsalt omaniku luba, kas võib nende juurde minna. Gerle sai koeraspordipisiku oma eelmiselt koeralt, saksa dogilt. "Teda oli üsna raske koolitada, aga jõudsin temaga dogi kohta päris kaugele – tollel ajal oli ta Eestis ainus saksa dogi, kes koertespordis nii kõrgele pürgis," räägib Gerle Aljas. Dogi kõrvalt on nüüd lambakoera kasvatamine suisa meelakkumine.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/05/12328613t1h16eb.jpg)
/nginx/o/2020/07/24/13230222t1h6f35.jpg)