Sõrves peetakse nastikuid nagu lemmikloomi

NÄE, MADU: Viljar Sepp näitab Skarletile, kuhu vaadata, et näha vees ujuvaid nastikuid. Skarletile pakkus rohkem huvi kalaga einestanud siug.

FOTO: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

Küülikukülas elavast kümmekonnast nastikust on saanud täiskasvanute meelisatraktsioon. 

Küülikuküla tiigi äärde minnes ei pea kaua ootama, kui silma hakkab kas vees ujuv või tiigi ääres peesitav madu. Heledate laikudega päid võib korraga näha päris mitu. Kaldaäärse rohu sees ei pruugi nad küll kohe silma hakata, kuid kaldale lähenedes on nende pead periskoobina veest väljas. 

Igipõlised koduloomad

Loomapargi looja Kristjan Koppel murrab leiba ja viskab tükid tiiki. Vesi hakkab justnagu keema, kui tiigis elavad aplad kalad püüavad söögipoolist. Nassusid, nagu Koppel neid hellitavalt hüüab, ei huvita leib ega nende külje all sebivate kalade tegemised. Kalad, peamiselt kogred on kohalike kalameeste poolt aegade jooksul tiiki toodud. Nüüd paljunevad nad juba omasoodu. 

"Vaata, kui hea elu neil on, võtab kala siis, kui tahab," ütleb Koppel, et maod ei pea kõhutäie pärast muretsema, kuigi liigikirjelduse järgi nastik kalu eriti ei söö.  Justkui Koppeli jutu tõestuseks roomab veest välja musta voolikut meenutav siug, kala peadpidi suus. Sahisedes liigub paksemasse rohtu ja hakkab kala kugistades neelama. Tasapisi õgib selle endale sisse nii, et ta pea ja kere venivad sama laiaks kui kala. Eine võetud, libiseb nastik vaikselt vette tagasi. 

Nastik Küülikukülas.

FOTO: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

Kristjan Koppel ütleb, et tema mäletamist mööda on nastikud õues pikalt elanud. "Vähemalt 15 aastat küll," pakub ta. Huvitav on see, et kui muidu liikusid nastikud pigem tiigi teises, varjulisemas ja vaiksemas osas, siis Küülikuküla ajal on nad tulnud sellele poolele, kus rahvast liigub. Nastik on tavaliselt inimpelglik, kuid samas harjub inimestega kiiresti. 

Haaras sabast ja poseeris

Nastikuid tuleb uudistama külastaja Skarlet koos isa Viljar Sepaga. "Ma tean, et nad midagi ei tee, aga kätte ma neid ei võtaks," väristab tütar Skarletiga tiigi veerele tulnud Viljar Sepp naeru saatel õlgu. Nagu pea igaühes, tekitavad ka temas roomajad pigem võõristust. Skarlet seevastu läheb nastikule päris lähedale ja uurib, kuidas siug rohus kalaga maiustab. 

Kristjan Koppel ütleb, et väiksemaid külastajaid huvitavad pigem teised loomapargi elukad ja nassudest on saanud isside-emmede lemmikud. Üldjuhul vaadatakse distantsilt ja vastikustunnet väljendades, kuid nii mõnigi külastaja on päris hulljulge. Koppel näitab pilti, kus üks naisterahvas haaras nastikul sabast ja poseeris temaga. 

Nastikud Küülikukülas.

FOTO: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

Nastik vees.

FOTO: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

Kristjan Koppel muigab, et mõnegi häälekama mehepoja jalad on nastiku nägemine pannud kiiremalt liikuma ja sundinud taanduma kanade ning küülikute manu. Tema ise ei ole ka nii maosõbralik, et läheks neid puudutama.

Kristjan Koppeli sõnul on jutt Küülikuküla nastikutest levima hakanud ja nii mõnigi kord küsitakse juba väravas, kus maod on. 

NASTIK – kellega on tegu?

Harilik nastik on üks kahest Eestis elavast maost (teine on rästik). Nastiku peamiseks tunnuseks on heledad laigud kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Saaremaal võib kohata ka täiest musti, ilma laikudeta isendeid. Nastiku pikkus on keskmiselt üks meeter, kuid võib ulatuda kuni 150 cm-ni. Isased on emastest lühemad. Nastik võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada kuni 20-aastaseks.

Tagasi üles