/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/08/03/13251215t1hab3b.jpg)
Kristjan Kakkum ja Kaia Koel koos kahe lapsega kulgesid juulis kahe nädala jooksul liinibusside ja rongiga ligi 1400 kilomeetrit, et ära näha üle kahekümne eri Eestimaa paiga.
Saare pere tegi Eestile tiiru peale ühistranspordiga
"Sõitsime Viljandisse – tee ääres põllud, põllud. Valka läksid, siis oli tee ääres mets, mets, mets. Võrus mööda kupleid üles-alla. Ja põhja poole liikudes rohkem jälle lagedamat maad ning karjamaid. Maastikud on väga vahelduvad," kirjeldas Kristjan kahe nädala jooksul bussiaknast avanenud vaateid Eestimaale.
Bussid on Kristjani sõnul üle Eesti päris heas korras, kõige pisem sattus neile Võrust Vastseliinasse sõites ja see juhtus olema ka puupüsti täis. Veel pani mees tähele, et bussijaama hooned on küll enamikus külastatud kohtadest alles, kuid sisu ega teenuseid, olgu siis piletimüüki või pakihoidu paljudes neist enam ei ole, mõnes isegi kemmergut mitte.
Pole endal juhilube
Põhjus, miks pere puhkusereisi ühistranspordiga ette võttis, on üsna ootuspärane – ei Kristjanil ega Kaial pole kummalgi juhiluba.
Eelmisel aastal prooviti asi ära Lätimaal – tehti bussituur ringil Riia, Jurmala, Ventspils, Liepaja, Jelgava ja tagasi Riiga. Selleks aastaks oli mõte võtta ette Leedu, kuid koroona tõttu lükati see kava aasta võrra edasi ja otsustati hoopiski oma kodumaale tiir peale teha.
Planeerimisele kulus kaks õhtupoolikut. "Vaatasime välja linnad, kuhu minna ja otsisime kohad, kus öömajale jääda," meenutas Kristjan eeltööd. "Tegime ajakava, mida näha tahame ja kui kaua kusagil aega veedame. Kusjuures kõige olulisem oli transport – kuidas kohale jõuab ja kas sealt ka sobival ajal edasi saab." Viimatisel põhjusel ei saanud kavasse võtta mitmeid väiksemaid kohti, mistõttu jäi käimata näiteks Taevaskojas ja Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis.
/nginx/o/2020/08/03/13251217t1h350b.jpg)
15 päeva kokkuvõttes läbis pere 1383 kilomeetrit ühistranspordiga, lisaks 249 kilomeetrit jalgsi. Kristjani sõnul võib sarnase vahemaa läbida ka kiiremini, sõltub sellest, kui kaua kusagil peatuda. Nemad veetsid näiteks nii Tartus kui ka Narvas kolm päeva.
Kartuses, et reisil võib ootamatuid tõrkeid tekkida, mis kogu graafiku segi löövad, Kristjan ja Kaia bussipileteid ette ei ostnud. Õnneks kulges reis väga sujuvalt, tuli vaid ise kella tunda ja majutuskohtade söögilauda mitte liiga pikalt mõnulema jääda.
Kokku umbes 1500 eurot
Kõige kriitilisem oli Kohtla-Järvelt Rakverre saamine. Ainsale õhtusele bussile Narva-Tallinn pileteid polnud, aga öömaja oli Rakveres kinni pandud. "See oli algusest peale kõige kahtlasem koht ja varuvariandina oleks tulnud kasutada taksot," lausus Kristjan. Õnneks selgus, et mõned inimesed tulevad peale alles Rakverest ja reisisellid pääsesid nende vabadele kohtadele.
Kahenädalasele reisile kulus perel umbes 1500 eurot, sellest kolmandik majutusele. Alla poole bussisõitudest tehti tasuta maakonnaliinidel, ülejäänud tasulistel linnadevahelistel liinidel. Tasuta oleks saanud sõita rohkemgi, kuid paraku ei klappinud bussiajad. Ja kõige kallimateks otsteks osutusid sõit Kuressaarest Pärnusse ja Tallinnast Kuressaarde.
/nginx/o/2020/08/04/13251714t1h991f.jpg)
Kui lastele jättis kustumatu mulje Rakvere linnusekompleks, siis Kristjan kiidab Narva korrastatud linnust ja promenaadi. Ning suurt üllatust Sillamäed. "Stalini-aegsed hooned on kõik korda tehtud, kõik on puhas, lilli täis, nagu uus. Selle kandi kohta on ju levinud arvamus, et tööstuspiirkond, seega hall ja kole, aga ei ole. Tegelikult on linn väga kaunis."
Kuna nii palju jäi nägemata, siis tuleb Kristjani sõnul kindlasti mõni reis veel ette võtta. "Võibolla saan kunagi ka autojuhiload tehtud. Aga senikaua peab ikka bussiga minema," muigas ta.