Saaremaal on planeeritud riigimajaks rekonstrueerida Kuressaares Lossi tn 7 asuv endine politseimaja, mis plaani järgi peaks uksed avama aastal 2025.
Saaremaa riigimajas saab tööd kuni 70 inimest
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles Saarte Häälele, et riigimajja on kavandatud töökohad 60–70 inimesele, sh luuakse kaugtöökohad avaliku sektori töötajatele, et anda neile vajalik paindlikkus teha tööd ka Saaremaal viibides. Ta lisas, et riigimaja valmimisega tekib koos Lossi tn 2, 2a ja Lossi tn 4a hoonetega Kuressaare kesklinna riigimaja kvartal, kus kodanikud saavad avalikke teenuseid mugavalt ühest kohast.
"Nii loome Kuressaarde kvaliteetse avaliku sektori töö- ja teenuskeskkonna, mis annab omakorda positiivse tõuke linna majandusele. Ühtlasi saame väärtustada ajaloolisi hooneid ja tuua neisse uut elu. Loodetavasti aitame seeläbi luua väärtust ka kogukonda laiemalt," lausus Aab.
Lossi tn 7 hoone on plaanis renoveerida, nüüdisajastada tehnovõrgud ning parandada ligipääsetavust nii hoone sees kui ka väljas. Projekteerimise käigus muudetakse ruumiplaneeringut, et suurendada hoone pinnatõhusust ning luua erinevate asutuste poolt ristkasutatavaid koosoleku-, puhke- ja vestlusruume.
Riigi Kinnisvara AS on alustanud eeltöödega, koostanud hoone auditi ja muinsuskaitsealased eritingimused. Maja projekteerimine on kavandatud 2023. aastale ja ehitus aastatele 2024–2025. Tänaste arvutuste kohaselt läheb hoone kohandamine riigimajaks maksma ligikaudu 3,7 miljonit eurot.
Küsimusele, kuidas lahendatakse nii riigimaja töötajate kui ka selle klientide parkimine Kuressaare kesklinnas, kus selleks juba täna niigi valitseb kitsikus, vastas Aab, et hetkel on hoonet teenindav parkla planeeritud lähedal paiknevale Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluvale kinnistule Lasteaia 5.
"Riigimaja lõplik asukoht ja koosseis selgub, kui eeltööd on tehtud ning analüüsitud hoone võimalusi ja vastavust riigiasutuste vajadustele. Juhul kui Lossi 7 mingil põhjusel ei sobi riigimajaks, otsime alternatiivseid asukohti," lausus ta.
Loodame, et riigil on tõsi taga ja hoone saab lähiaastatel korda
Kindlasti oleks asjakohane leida hoonele ka vahekasutus, kuna 2025. aastani on veel tükk aega. Näiteks näitusepinnana võiks hoone juba täna sobida.
Vahekasutusega kaasneb hulk linna hüvesid: kasutusotstarbeid painutatakse nõudluse järgi, tardunud kohad sulatatakse, lagunemisega seotud kõhedus eemaldatakse, erinevad ruumikasutusvõimalused suurenevad, kohtumised sagenevad.
Arhitektuuriga kipub sedasi olema, et planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusaja skaala on suur ja korrast ära pärandit ei saa arhiivi ega muuseumi hoiule panna.
Minule kui arhitektile meeldiks, et arhitektuuril oleks mitmeid võimalusi: kui raha on, siis rekonstrueeritakse; kui ei, siis leitakse alternatiivkasutus.
Mark Grimitliht, Saaremaa vallaarhitekt