Eestis saab nüüd laadida oma nutitelefoni koroonaäpi

Viimastel päevadel on positiivse koroonaproovi andnud juba kolm Tartu ülikooli tudengit. Foto: Kristjan Teedema

Rakendus teavitab kasutajat, kui ta on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli.

Efektiivseim meede koroonaviiruse leviku piiramiseks on püsida haigussümptomite korral kodus ja pöörduda perearsti poole ning hoida tervena ringi liikudes turvalist vahemaad teiste inimestega. "Kui aga soovime oma harjumuspärase eluga jätkata – käia tööl ja koolis, teatris ja kontsertidel, sõita ühistranspordiga või reisida, siis ei ole meil tõenäoliselt alati võimalik piisavat distantsi hoida,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

„Terviseamet jätkab oma igapäevast tööd nakatunute ja nende lähikontaktsete tuvastamisel, aga saame igaüks viiruse leviku tõkestamiseks ka oma panuse anda. Koroonaviiruse rakendus on meile kõigile üks täiendav tõhus vahend selleks, et võimalikke nakkuslikke kontakte vähendada.“

Kui mõni rakenduse kasutaja haigestub, märgib ta end (st oma anonüümse koodi) rakenduses haigestunuks ning teistele kasutajatele saadetakse teavitus võimalikust lähikontaktist nakatunuga. Rakendus teavitab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesele nakkusohtlikul perioodil lähemal kui 2 meetrit vähemalt 15 minutit.

Samuti annab rakendus esmased suunised, kuidas edasi käituda. Nii suudab rakendus teavitada ka inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teada ega mäletada, võimaldades neil astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.

Rakenduse arendamisel on erilist tähelepanu pööratud privaatsusele ja turvalisusele. Telefonid suhtlevad omavahel Bluetooth raadiosignaalide abil, vahetades koode, mis ei ütle rakenduse kasutajate kohta midagi. Rakenduse kaudu riigile mingit infot nakatunute või nende lähikontaktsete identiteedi kohta ei laeku.

„HOIA privaatsuslahenduse panime paika enne kui programmeerimistöödega alustati. Inimeste asukohti ei jälgita ning terviseandmeid töödeldakse vaid selleks, et enne teavituste välja saatmist kontrollida, kas end koroonaviiruse kandjaks märkinud inimene on tõesti haige," kinnitas Dan Bogdanov, Cybernetica AS juhatuse liige. „Sellega on Hoia rakenduse arendus olnud eeskujuks riigile, kuidas andmepõhiseid teenuseid teha.“

Rakendus loodi sotsiaalministeeriumi, tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse, terviseameti ning 12 Eesti ettevõtte – Cybernetica, Fujitsu Estonia, Guardtime, Icefire, Iglu, Mobi Lab, Mooncascade, Velvet, FOB Solutions, Heisi IT OÜ, Bytelogics ja ASA Quality Services OÜ koostöös. Lisaks aitas rakenduse arendamisel kaasa Šveitsi DP-3T projektimeeskond, kelle loodud lahendus on Eesti rakenduse aluseks.

Rakenduse peamine funktsioon on kasutajat teavitada, kui ta võis olla lähikontaktis COVID-19 nakatunuga. Samas on info inimese nakatumise ja tema lähikontaktide kohta privaatne ning seda ei saa levitada. "Seega võib öelda, et rakenduse arendamisega lahendasime omamoodi vastuolu," ütles Icefire'i tarkvaraarhitekt Aleksei Bljahhin. „Lahendasime selle vastuolu tänu kaasaegsele krüptograafiale, mida rakendus kasutab."

Esialgu saab HOIA rakendust kasutada Eestis. Järgmise sammuna on kavas hakata vahetama lähikontaktsete kohta anonüümseid koode ka piiriüleselt, et rakendust saaks kasutada nt reisides ja välislähetustel.