Elektrit neelavad vesi ja toit
27. august 2020, 00:05
Saaremaa kõige enam elektrit tarbivate ettevõttete esireas annavad tooni toiduainetööstused, veevärk ja allhankefirmad.
Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Valdis Noppel ütles, et piimatööstus on otsast lõpuni täis torustikke ja pumpasid, mis tarbivad kokku suurel hulgal elektrit. Veel võiks välja tuua juustuvadaku tihendamise protsessi, külma tootmise, ventilatsiooni… “Valgustus on meie harus kindlasti üks väiksemaid tarbijaid,” sõnas Noppel.
Saaremaa Lihatööstus OÜ juhatuse liige Kaie Rõõm-Laanet märkis, et lihatööstuses tarbivad kõige enam elektrit külma- ja jahutusagregaadid, see vool läheb kogu külmatootmise süsteemi töös hoidmiseks. Teine peamine tarbija on hakktoodete liin ja sellega seotud seadmed-agregaadid.
2015. aastal rekonstrueeriti lihatööstuses kogu külmatootmise süsteem. Sügavkülma laopinnad suurenesid 375 ruutmeetrilt 785 ruutmeetrini, tööstus sai kvaliteetse šokitunneli ja jahutusruumi rümpade jaoks, lisaks kaks kiirkülmutamise kambrit toodete kvaliteedi tagamiseks. Selle tagajärjel kasvasid külmatootmise elektrikulud absoluutnumbrites, vähenesid aga ruutmeetri kohta, kuna kvaliteetseid külmutamise ja jahutuse ruume tuli päris palju juurde. Näiteks oli 2019. aasta jooksul tarbitud elektrikogus umbes sama suur kui 2011. aastal (ca 3740 MWh), kuigi tootmis- ja laopinda oli juurde tulnud ning lisandunud ka energiamahukas hakktoodete tootmine.
2015. aasta oktoobris valmis lihatööstusel oma päikesepark, mille toodangu osakaal moodustab sisseostetavast elektrist umbes seitse protsenti.
Nõuab elektrit
AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige Aivar Sõrm ütles et vee-ettevõte toimetab Saaremaal 37 asumis, kuid ülekaalukalt kõige enam tarbib elektrit Kullimäe reoveepuhastusjaam. Aastas kulub kõigi vee- ja reoveesüsteemide käigus hoidmiseks 3,5 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat. Sellest lausa 60 protsenti ehk kaks miljonit kilovatti jääb Kullimäe puhastusseadme arvele. Puhastusseadme elektrikulu oleks veelgi suurem, kui ettevõte poleks nii puhastusseadmel kui ka muudes üksustes pumpasid välja vahetanud energiasäästlikumate vastu. Samuti alandab energiakulu illegaalsete sademeveeühenduste katkestamine Lahekülas, Sikassaares jm. Selle tõttu on pumbatava sademevee hulk veevärgile kuuluvatel trassidel vähenenud. Ka on kanalitesse suubuvat tänavate sademevett ümber suunatud sademeveesüsteemidesse.
Aastas kulub kõigi vee- ja reoveesüsteemide käigus hoidmiseks 3,5 miljonit kW/h elektrienergiat
Energiasäästlike lahendustega on ettevõte alates 2012. aastast vähendanud elektrienergia hulka 0,8 miljoni kilovatt-tunni võrra. Kaheksa aastat tagasi kulus veevärgi kõigi üksuste käigus hoidmiseks neli miljonit kilovatt-tundi elektrit. Kuressaare Veevärgiga liitunud Salme veevärk kulutab aastas üle 200 000 kilovatt-tunni, mis kajastub juba ülaltoodud energiakulu üldnumbris. Viimasena liitunud Leisi veevärgi energiakulu pole veel kokku löödud.
Toodab ka ise
Kuressaare Veevärk ostab nagu enamik ettevõtteid elektrienergiat börsihinnaga, mis Sõrme sõnul on seni osutunud soodsamaks sellest, kui elektrit oleks ostetud fikseeritud hinnaga. Kuressaare Veevärk pole ainult energia tarbija, vaid ka selle tootja. Reoveest toodab ettevõte aastas 0,5 miljonit kilovatt-tundi energiat, sellest 0,3 miljonit kilovatt-tundi soojusenergiana ja ülejäänud elektrienergiana.
Saksamaale autode kummidetaile tootva Merinvest OÜ osaniku Enn Meri sõnul paneb teda imestama, et ettevõte on langenud energiatarbijate pingereas esimeselt kohalt viiendale kohale. Kõige enam võtavad voolu kummidetailide vulkaniseerimise pressid. Ettevõtte kuludest läheb elektriarvetele 10–15 protsenti, seega on võimalik kokkuhoid alati mõtlemiskoht. Selle tarvis kasutab ettevõte erinevaid režiime ja püüab olla nii säästlik kui võimalik. “Elektri hind võiks alati odavam olla, kuigi Saksamaal on see meie omast kallim,” nentis Saksamaa autotootjate allhankija. Samas leidub maid, kus elektrivool maksab ka vähem kui Eestis ja sedagi tasub konkurentsis püsimiseks silmas pidada.