Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitavad riiklikult tähtsate kultuuriobjektide konkursile projekti “Helioru kontserdimaja”, mille rajamise üks koostööpartner on Tuule Grupp.
Tuule Grupi osalusel plaanitakse Tallinna kontserdikeskust
27. august 2020, 00:06
Tallinnas Toompead Vabaduse väljakuga ühendavasse Harjuorgu kavandatud kontserdimaja kavandi on koostanud arhitekt Villem Tomiste. Projekti koordineeriva MTÜ-ga Harjuoru 2030 on ta mitme aasta jooksul kaardistanud alal kehtivaid piiranguid ja võimalusi ning nendega arvestades koostanud Helioru laiendatud projekti. Projekti avalikustamisega algatatakse avalik arutelu vanalinna-uuslinna ühendusala rolli üle, mille raames toimub ka Arhitektuurikeskuse ja MTÜ Harjuoru 2030 korraldatav Linnafoorum.
Kontserdimajja on kavandatud kaks saali: suur saal (1500–1700 istekohta) ja kammersaal, mida on liikuva seina abil võimalik suvisel ajal kasutada ka vabaõhulavana. Lisaks kahele saalile on hoones arvukalt suuri ja väikesi ruume, mis on kohaldatavad vastuvõttude, ürituste, väiksemate konverentside ja muu jaoks, ning mis kontserdimaja halduskulude katmiseks oleksid väljarenditavad.
ERSO peadirigendi Olari Eltsi sõnul vajab Eesti kaasaegset muusikalist mesitaru, mis kihaks hommikust õhtuni ja kus leiaks väärilise kodu nii ERSO kui ka EFK. “Tallinn väärib maailmatasemel kontserdisaali ning Toompea jalamil on selleks ideaalne koht,” lausus ta.
Harjuoru 2030 esindaja Peeter-Eerik Ots märkis, et järgmine riiklikult oluline kultuuriobjekt peab kindlasti olema ka külaliste jaoks pidevalt avatud. “Asukoht ja maamärgina toimivus on vaieldamatult olulised ka turistide jaoks. See on ideaalne koht, kus einestada Eesti toidu restoranis, tutvuda Eesti muusikapärandi väljapanekutega ning osta meenepoest kaasa mõni kultuuriga seotud suveniir,” lausus ta.
Harjuoru kinnistu ja Tuule Grupi omanik Vjatšeslav Leedo ütles, et on kõnealusele kohale väärikat kasutust otsinud juba aastaid. “ERSO Helioru kontserdimaja on kahtlemata üks väärikamaid lahendusi, mis kindlasti rikastab seda piirkonda ja kogu Eesti kultuurimaastikku,” rääkis ta.
Kontserdimaja maksumus koos sisustuse, finantskulu ja võimalike lisakuludega on prognoosi kohaselt 90 miljonit eurot. Lisaks võimalikule Kultuurkapitali investeeringule on plaanis väiksemas mahus kaasata ka erarahastajaid ja -annetajaid.
Läinud nädalal kirjutas Saarte Hääl ka Kuressaarde plaanitavast mitmeotstarbelisest Kahni keskusest, mille rajamise idee esitas riiklikult tähtsate kultuuriobjektide konkursile Saaremaa vallavalitsus.
Minister Lukas: tuleb vaadata piirkondlikku tasakaalu
Riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirjas on kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul ligi 30 pakkumist ja kõiki tuleb tõsiselt vaadata, kaasa arvatud ERSO ja filharmoonia kammerkoori soovitud kontserdikeskuse projekti.
“Kindlasti oleks meie professionaalsete kollektiivide jaoks ühte nii-öelda filharmoonikute saali tarvis ja sellises suurusjärgus, nagu ettepanek Kaarli puiesteele tuleb, meil ka niisugustele nõuetele vastavat saali ei ole, aga loomulikult tuleb kaaluda seda sellel taustal, millised on Eesti kultuuri üldised vajadused ja võimalused,” vahendas rahvusringhääling Lukase arvamust selle kohta, kas Tallinna on üldse vaja veel kontserdisaale.
Minister märkis, et tema kindlasti toetab seda, et objektid võiksid olla regionaalselt võrdsemalt jaotatud, et mitte ainult pealinna investeerida.
Avaldusi saab konkursile esitada augusti lõpuni, kuid riigikogul otsuse tegemisel mingit kindlat tähtaega ei ole. “Enne 2024. aastat sellest Kultuurkapitali rahast neid objekte rajama ei hakata. Muidugi on alati võimalik, et kui me otsustame nimekirja ära, millised on järgmise aastakümne või kümnendite olulised kultuuriobjektid Eestis, et siis hakata neid rajama ka eelarve raha eest,” lausus minister Lukas.