Aia tänava korteriühistu pole parklaplaaniga rahul

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
NATUKE LEEVENDAB: Kairit Lindmäe näitab tänavaäärset mitteametlikku parklat, mis praegu lahendab Aia 64 elanike parkimiskitsikust, kuid mis ümberehituste käigus võib kaduda.
NATUKE LEEVENDAB: Kairit Lindmäe näitab tänavaäärset mitteametlikku parklat, mis praegu lahendab Aia 64 elanike parkimiskitsikust, kuid mis ümberehituste käigus võib kaduda. Foto: Merit Lehtsalu/Saarte Hääl

Kuressaare Aia 64 korteriühistu inimesed leiavad, et tänava rekonstrueerimise plaanides toodud 150-kohaline parkla on poolik ja ebaturvaline lahendus.

Kui nõukaaja lõpul Aia tänava äärde kortermaju planeeriti ja püstitati, ei arvestatud sellega, et hoonete juurde on vaja ka kümneid kohti sõidukite parkimiseks. Seetõttu on sealsed elanikud pidanud leppima aja jooksul järjest süveneva parkimiskitsikusega. Üle kümne aasta on räägitud ka Aia tänava läbimurdest Sõrve maanteele ja silla ehitamisest Põduste jõele, samuti kõnniteede väljaehitamisest linna ühe suurema liikluskoormusega magistraaltänavale, kuid rahapuudusel on see kõik siiani tegemata.

Tänu koroonakriisile pudeneb riigi rahakotist Saaremaa vallale toetuseks 1,1 miljonit eurot, lisaks 100 000 eurot teede rajamiseks, mis oma eelarveraha lisades võimaldab Aia tänava lõpuks kogu pikkuses uuendada.

Hetkel käib hange, mille eesmärk on leida tänava projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtja. Hange tugineb valla kinnitatud projekteerimistingimustele, kus on muu hulgas kirjas ka 150-kohalise parkla rajamine tänava Põduste jõe poolsesse külge. 

Vallavalitsuse ehitusinseneri Rait Pitka sõnul tulevad kõigi Aia tänava kortermajade parkimiskohad üle tee parklasse, nagu projekteerimistingimuste skeemilt ka näha. Lisaks rajatakse Aia tn 64 vastu üle tee lisakohad paralleelselt sõiduteega kogu kortermaja ulatuses.

Aia 64 ühistu esimees Kairit Lindmäe nentis, et praegu kavandatav lahendus on paraku poolik ja ka ebaturvaline. “Meie maja on selles mõttes õnnetu, et hoone juurde parkimiskohti juurde teha ei ole võimalik,” ütles ta. Heal juhul kümmekond autot saab parkida majapoolsesse tänavaserva, see on ka kõik. Majas on aga 24 korterit. Lindmäe lisas, et seetõttu on tänava Põduste poolses servas aegade jooksul kujunenud omamoodi isetekkeline parkla, mis jääb paraku eramaale. Maaomanik on seni silma lihtsalt kinni pigistanud.

Ümberehituse käigus peaks kortermajade poolsesse tänavaserva tulema kõnnitee ja Aia 64 juurest kaovad ka senised vähesed parkimiskohad. “Vallast öeldi küll, et kõnnitee tuleb nii madala servaga, et selle peale saab parkida. Aga kõnniteed ei saa ju kinni parkida,” rääkis Lindmäe.

Kõige parem lahendus oleks tema hinnangul paigutada parkimiskohad tänava majade poolsesse külge ja pikendada parkimisala nii, et see ulatuks kõikide majade ette. “Inimene tahab ju kodule võimalikult lähedale pääseda. Kui ma tulen maalt kapsaste-kaalikatega, siis tahan neid ikka ju tuppa või keldrisse viia. Ja ei taha neid mitmesaja meetri kauguselt vedada,” sõnas Lindmäe, viidates, et meil on ju ka liikumisraskustega inimesi.

Parkimiskohad majade juures oleksid kindlasti ka turvalisemad kui tänava Põduste jõe poolses küljes. Aia tänav on väga tiheda liiklusega, lisaks sõidavad siitkaudu kogu aeg kiirabiautod. Kui inimesed peavad parklasse tulemiseks ja sealt lahkumiseks tänavat ületama, on see täiendav risk. Lindmäe nentis, et kindlasti on vaja hinnangut liiklusala asjatundjatelt, kes ei ole plaaniga vist veel tutvunud.

Kavandatud 150 parkimiskohta tundub Lindmäe hinnangul samuti vähe. See katab küll praeguse vajaduse, kuid tulevikus võib parkimisala kitsaks jääda. “Viisteist aastat tagasi, kui siia kolisin, oli parkimisala palju väiksem. Aga autosid tuleb kogu aeg juurde,” lausus ta. Omaette küsimus on seegi, kas ja kuidas avalikud parkimiskohad korterelamute vahel ära jagatakse.

Tagasi üles