Urmas Treiel: nautigem kooliaasta algust!

Urmas Treiel Foto: Saarte Hääle arhiiv

“Pärast kevadist haiguspuhangut on meil Saaremaal olemas ohutunne. Oskame üksteisest hoolida, üksteist hoida,” ütles Kadi raadio saates “Keskpäev” Saaremaa vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja Urmas Treiel.

▶ Saatejuht Tõnis Kipper: Viimastel aastatel on Eestis kinni pandud 60 kooli. Saaremaal ju lähiaastail ühtki kooli kinni ei lähe? 

Urmas Treiel: Ei lähe. Meie praegune koolivõrk on praegu enam-vähem selline, millisena me seda näha soovisime ja millisena näeksime, et see kestaks. Oleme arengukavas kokku leppinud, et lastele jääb kodulähedane lasteaed ja vähemalt neljaklassiline kool.

Tänavu sügisel alustas Saaremaa vallas kooliteed 335 last, kellest üle neljakümne protsendi on maakoolide lapsed. See, et esimesse klassi läheb nii palju lapsi ja suur osa neist maakoolidesse, oli väga tore üllatus. Tavaliselt on maalaste osakaal kooliteed alustavate õpilaste seas olnud 36–37 protsenti. Orissaare gümnaasiumis alustas esimeses klassis 23 koolijütsi – täitsa korraliku suurusega klass. Vaadates varasemaid aastaid, on see arv jäänud paarikümne juurde ja isegi pisut allapoole. 

Uus valla kool on riigi poolt vallale üle antud Kallemäe kool, mis selles volikogus saab endale uue nime Saaremaa Toetava Hariduse Keskus. Ülevõtmise järgselt on lapsevanemate huvi  kooli vastu järsult suurenenud ja sellest sügisest on koolis 12–13 uut õpilast.

▶ Tänavu tuli meie koolidesse hulk uusi õpetajaid.  

Ootame ja soovime, et uusi õpetajaid tuleks meie kooli rohkem, kui tuli sel sügisel. Tõid ju Kuressaare hariduskonverentsil ka ministeeriumi esindajad välja, et meie pedagoogide keskmine vanus on üsna kõrge, 50+ eluaastat. Meie õpetajate keskmine vanus on kogu Eesti kohta käivast näitajast 15 aastat kõrgem. Loomulikult ei soovi me, et koolides töötaksid üksnes noored pedagoogid. Tähtis on, et meil oleks enam-vähem võrdselt igas vanuses õpetajaid. Ootus noorte pedagoogide järele on suur. Rõhutan: Saaremaa mõistes on pedagoogiamet vägagi kindel, stabiilne ja hästi tasustatud. Noortel tasub igal juhul õpetajaks õppima minna. 

Rääkides hariduse rahastamisest Saaremaal – esimesse, teise ja kolmandasse kooliastmesse maksab Saaremaa vald selgelt rohkem kui keskmine Eesti vald. Gümnaasiumitasemele maksame täiendavalt umbes sama palju, kui seda tehakse Eesti teistes piirkondades. 

▶ Milliseid suuniseid seoses võimaliku koroonaohuga andis vallavalitsus koolidele alanud õppeaastaks?

Paraku polnud riigipoolset selget seisukohta ega suuniseid, kuidas koolid oma töö korraldama peaksid. Seepärast läks ka Saaremaa vallavalitsuse poolt koolidele väga lakooniline ja lihtne sõnum. See keskenduski ainult sellistele põhitõdedele nagu hügieenireeglitest kinnipidamine, ruumide õhutamine, värskes õhus viibimine. Me ei hakanud nimelt reguleerima, kuidas koolid oma tööd korraldama peavad. 

“Ootame ja soovime, et uusi õpetajaid tuleks meie kooli rohkem, kui tuli sel sügisel.”

Meie sõnum on, et koolid saaksid olla võimalikult autonoomsed ja otsustada ise vajalike sammude üle nende baasreeglite piires, mis on tulnud haridusministeeriumilt ja vabariigi valitsuselt. Meie enda mõtted on pigem soovituslikud.  

Nii alustaski iga kool uut õppeaastat pisut omal moel. Kui Kuressaare Vanalinna kool plaanib ühel päeval nädalas distantsõpet või mõni teine kool teeb mingeid muid erisusi, mis võimaldab õpilasi hajutada, siis on see nende oma otsus. Kriisi läbimise kogemus on kõigil meie tublidel koolijuhtidel juba olemas. Kõik koolid panustavad maksimaalselt, et lapsed koolis käia saaksid. On ju väsimus kevadisest kaugõppest nii õpilastel kui ka õpetajatel suur.   

Mis kõige olulisem – pärast kevadist haiguspuhangut on meil olemas ohutunne. Oskame üksteisest hoolida, üksteist hoida. 

Kui haigestumus Saaremaal suureneb, siis oskame operatiivselt reageerida. Praegu aga alustame kooliaastat pigem rahulikult ja tasakaalukalt. Naudime kooliaasta algust.  

▶ Järgmise aasta september saabub hoopis teisiti. Vähemalt linnas. 

Linnas on tõesti põnev aeg. Riigigümnaasium ju kerkib. Vaatame koos valla, ametikooli ja riigiga, kuidas lahendada ühiselamukohtade küsimus riigi investeeringutega. Põhikooliks muudetava Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Vanalinna kooli  asenduspindade lepingud on tänaseks allkirjastatud. Peatselt istume kooli esindajatega kokku ning hakkame arutama  ühistranspordi, toitlustuse ja tunniplaani üle. On väga palju nüansse, millega arvestada, et koolipere saaks selle remondiaasta Upal asuvas hoones ilusti üle elatud.

Terviklahendusele olnuks ka alternatiiv: võtta asenduspinnaks tootmishoone ja paigaldada sinna vaheseinad. Iseenesest pole seegi halb variant, aga praegune lahendus on parem. On ju Upal juba valmis ja heas korras koolihoone, kus remonti teha pole sisuliselt tarvis. Natuke kitsas seal ju on, aga kool mahub siiski ilusti ära. Upa pole Kuressaarest teab mis kaugel ka. 

▶ Eelmisel õppeaastal küttis palju kirgi Kuressaare Vanalinna kooli olevik ja tulevik. 

Tegime asenduspindade rendilepingu kaheks aastaks – seega on ka Vanalinna kooli jaoks rendipind olemas. Kaks aastat on hoone Upal kahe kooli päralt. Vanalinna kooli remont peaks lahti minema kohe pärast praeguse ühisgümnaasiumi remonti ja valmis saama 2023. aastal.