Merekaru Tiit Jõgi alustas karjääri julge tembuga

KAPTEN TIIT JÕGI osavate käte vahel valmis 1980. aastatel ka purjelaeva Saaremaa koopia. Foto: Kertu Kalmus/Saarte Hääl

Täna kuuekümneseks saav kapten Tiit Jõgi tunneb merd läbi ja lõhki – kündis ta ju vetevälja koguni 38 aastat.

Enamik Jõgi meremehe-aastaid möödus Läänemerel, Atlandi ookeanil ja Põhjamerel. 

Sõbra ja grupivenna Taivo Kivimäe sõnul on Leisi mees Tiit Jõgi väärikas merekaru. “Tiit on mustermeremees – tahtekindel inimene,” kinnitab Kivimäe. “Kõik see, mis ta merel teinud, on ainult austust väärt.”

Grupivennad Tallinna kalatööstuslikust merekoolist meenutavad siiani Jõgi tempu, kui ta 1977. aastal purjekal Kruzenstern praktikal oli. Nimelt paluti eestlastel nn lahtiste uste päeval pidulikul 1. mai kontserdil hoogne eestikeelne laul laulda. “Tiit siis lauliski ning kõik plaksutasid ja olid hoogsast laulust kaasa haaratud, mis sellest, et sõnadest aru ei saanud,” räägib Kivimäe.  

Tiit Jõgi 1977. aastal Krusensternil laulmas. Foto: Romvald Võsu erakogu

Selle laulu refrään algas sõnadega “Ai-tsih, ai-tsah, ai-tsah, ai velled, me metsavennad oleme…”. “Aastal 1977!” rõhutab Kivimäe. Tema sõnul oli laevas peale eesti poiste üks täiskasvanu, kes eesti keelt oskas – laevajuhtide kateedri juhataja. “Aga… Tiit jätkas õpinguid! Vot sellised mehed!”

Kivimäe sõnul ta ise selle mälestusväärse sündmuse ajal laevas ei olnud. “Ühinesin selle grupiga hiljem,” lausub ta. 

“Noorena ei osanud ju karta,” põhjendab Tiit Jõgi ise aastakümneid hiljem oma hulljulget tegu. “Pealegi arvasin, et peale oma poiste pole seal kedagi.” Selgus aga, et lisaks laevajuhtide kateedri juhatajale oli seal ka üks fotoaparaadiga ajakirjanik, eestlane. 

“Hakkas mu käest uurima, et mis laul see selline on. Saanud teada, lubas ta vait olla,” räägib Jõgi. “Paistab, et oli sõnapidaja mees.”  

Töötanud viimati veeteede ameti laeval Eva, pidi Jõgi tohtrite nõudmisel oma ametist loobuma ja peab praegu pensionipõlve. Käed rüpes istuda mees aga ei oska. Eluaegse merekaru hobigi on seotud mere ja laevadega: nimelt on Tiit Jõgi oma elu jooksul ehitanud 114–115 laevamudelit. “Neil kõigil on oma lugu, oma saatus,” lausub meister. 

Praegu on Jõgil käsil 1941. aastal Triigis põhja lastud laeva Kuivastu mudel. “Sakslased tõstsid Kuivastu üles ja panid ta sõitma. Pärast ta sõitiski Kuivastu ja Virtsu vahet ning 1947–1957 Rohuküla–Heltermaa liini,” räägib Jõgi. 

Oma kõige armsamat laevamudelit Tiit Jõgi välja tuua ei oskagi. “Nad kõik on mulle kui oma lapsukesed,” ütleb ta.