Tallinna ringkonnakohus kvalifitseeris 2019. aastal Kuressaare sotsiaalmajas oma magavat tuttavat pussitanud Marti Randoja kuriteo ümber raske tervisekahjustuse tekitamiseks. Karistus sellest aga ei muutunud ning mehel tuleb vanglas veeta seitse aastat.
Tallinna ringkonnakohus tühistas 28. septembri otsusega Pärnu maakohtu 11. juunil tehtud otsuse, mille kohaselt tunnistati Marti Randoja süüdi tapmiskatses, ning kvalifitseeris kuriteo ümber raske tervisekahjustuse tekitamiseks, millega on põhjustatud oht elule.
Tänavu juunis tunnistas Pärnu maakohus Marti Randoja süüdi selles, et ta lõi Kuressaare sotsiaalmajas teki all maganud tuttavat meest korduvalt noaga elutähtsatesse piirkondadesse. Kohus mõistis mehe süüdi tapmist käsitleva paragrahvi järgi ja määras karistuseks seitse aastat vangistust.
Prokurör Rainer Amur vaidlustas otsuse, öeldes, et kannatanu sai küll eluohtlikke vigastusi, kuid arstidel õnnestus mehe elu päästa ja seetõttu esitati süüdistus tapmiskatses. Mõlemad mehed olid alkoholi tarvitanud ning paar tundi enne noarünnakut sai politsei samale aadressile väljakutse vägivalla tõttu vastupidistes rollides.
Ringkonnakohus küll nõustus maakohtuga, et kannatanut neljal korral elutähtsatesse piirkondadesse noaga lüües oli Randoja teinud kõik, et kannatanu surma saaks. Samas leidis ringkonnakohus, et enne häirekeskusele helistamist oli Randoja aru saanud, et kannatanu on veel elus ja pole tuvastatud ühtegi segavat faktorit, miks Randoja poleks võinud tapmist lõpule viia. Seega leidis ringkonnakohus, et süüdistatav põhjustas kannatanule korduvate noalöökidega tahtlikult eluohtlikke tervisekahjustusi.
Maakohus on karistust kergendava asjaoluna arvestanud kiirabi kutsumist ja sellega kannatanu surma ärahoidmist. Samuti seda, et Randoja on kannatanu ees vabandanud ja kannatanu on omalt poolt öelnud, et tema arvates on süüdistatav oma karistuse juba saanud.
Ringkonnakohus leidis kokkuvõtvalt, et karistusmäär – 7 aastat vangistust – on vastavuses süü suurusega, mida ka maakohus hindas keskmisest suuremaks, ning arvestab nii ühe karistust kergendava asjaoluga ja karistust raskendavate asjaolude puudumisega kui ka süüdistatava isikuga.