:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
/nginx/o/2019/05/28/12207919t1hb0e6.jpg)
Tuntud vandeadvokaadi Leon Glikmani kohtuvõit Saaremaa vallavalitsuse üle andis lootust teistele erateede omanikele, kes ei ole huvitatud teelõikude tasuta avalikku kasutusse andmisest.
Saarlased ei taha oma teid tasuta avalikku kasutusse anda
"Eelkõige on tingimuste osas kõne all samamoodi hüvitise maksmine," ütles Saarte Häälele vallavalitsuse teede peaspetsialist Enno Reis.
1. juulil 2018 jõustus "Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS). Saaremaa vallavalitsus alustas seejärel kümnete teelõikude avalikku kasutusse võtmisega. Vallavalitsus otsustas kohe, et reeglina erakinnistuid ületavate teelõikude eest tasu ei maksta.
/nginx/o/2020/05/07/13089941t1hcaf3.jpg)
Enamik erateid on vallavalitsusel õnnestunud avalikku kasutusse määrata probleemideta või vähese vaidluse hinnaga. Vandeadvokaat Leon Glikman osutus aga eelmisel suvel kõvaks kiviks.
Vähendab maa väärtust
Glikman vaidlustas sundvalduse seadmise talle kuuluvale kinnistule Pahapilli külas.
"Kinnistu koormamine sundvaldusega vähendab kinnistu väärtust, seda enam, et koormatis on tasuta. On ilmne, et 6 m pluss võimaliku kaitsetsooni laiuse kinnistut lõhestava avaliku koridori loomine vähendab oluliselt kinnistu väärtust," teatas ta kaebuses kohtule.
Vallavalitsus väitis, et avalik huvi väljendub selles, et vaidlusalune tee läbib 12 kinnistut ning igal kinnistu omanikul on vaja pääseda oma kinnistult avalikult kasutatavale teele.
Enno Reis selgitas, et rahalise hüvitise maksmine ei ole põhjendatud, kuna vald võtab sundvalduse seadmisega üle kõik tee omaniku kohustused (korrashoid, lumetõrje jne).
"Sundvalduse ala eest maamaksu ei arvestata, misläbi kinnistu omanik materiaalselt võidab," sõnas Reis.
Tallinna halduskohus leidis Glikmani vaidluses, et avalikku huvi eitada ei saa. Siiski ei saanud korraldust pidada õiguspäraseks, sest sundvaldus seati Glikmani maale tasuta ilma temaga läbirääkimisi pidamata.
Seejuures ei loe kohtu hinnangul sugugi see, et vallavalitsus oma varasemas praktikas seadis sundvaldused ilma selle eest tasu maksmata: "Kaebaja ei pea nõustuma enda suhtes seaduse mittetäitmisega või õigustest loobumisega põhjusel, et keegi teine on seda teinud."
Takerdunud menetlused
Kohus andis vallale ka juhise edasisteks tegevusteks: "Omandipõhiõiguse riive hüvitamiseks tuleb reeglina maksta sundvalduse tasu, kui pooled ei ole omavahel leppinud kokku teisiti. Kokkuleppimine eeldab pooltevahelist kommunikatsiooni ega saa olla ühepoolne tingimuste dikteerimine."
Valla juristi Kaire Müüri sõnul ühtegi teist kohtuvaidlust sel teemal praegu käimas ei ole. Küll aga on Enno Reisi sõnul mõned sundvalduse seadmise menetlused takerdunud, sest sundvalduse seadmise tingimustes ei ole kokkuleppele saadud.
Reis tõdes, et sundvalduse tasuta seadmise seisukoht on teatud olukordades problemaatiline ja igat juhtu tuleb vaadata eraldi.
Kaarma kogukonnakogu koosolekul 15. septembril rääkis vallavanem Mikk Tuisk, et vald ei tee investeeringuid teedele, kus puuduvad avaliku kasutamise lepingud ning kus ei ole kindel, kas tee jääb pärast avalikuks kasutamiseks.
Tuisk ütles seda selgituseks Boris Lehtjärve küsimusele, kas kõik teed, mida kajastas Lääne-Saare valla teede investeerimise kava 2016–2020, saavad ka valmis.