/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/05/13392947t1h21e4.jpg)
Eile hommikul kerkis 35-aastase vaheaja järel taas Kuressaare piiskopilinnuse värava langevõre, mida õgvendamise järel peaks saama lõpuks korralikult sulgeda ja avada.
Linnuse langevõre saab lõpuks liikuma
Arens Ehituse ettevalmistus oli tõhus ning kohaletoodud tõstuk ja kraana said võre lihtsasti liikuma. Kõige suurem murekoht – 14. sajandist pärinevad dolomiidist siinid – pidas probleemideta vastu ja mõneminutilise toimetamise järel rippus 1985. aastal restaureerimistööde käigus paigaldatud langevõre taas vabalt. Küll mitte langetusketi, vaid kraananoole otsas.
Saaremaa muuseumi haldusjuht Tõnu Sepp ütles, et tulemus oli rohkemgi kui ootuspärane ja võre liikuma saamiseks ei kulunudki nii palju aega, kui alguses kardeti. Pärast esimest kiiret ülevaatust nentis ta, et nõukaaegsete restauraatorite töö on üsna hästi säilinud. "Saaremaa tamm peab hästi vastu. Servad, mis kivi vahele jäävad, on natuke küll mädanenud, aga üldse mitte hullusti," lausus Sepp ja lisas, et külgmised postid tuleb lahti võtta ning õhemaks teha, siis peaks võre edaspidi tõrgeteta liikuma.
Arens Ehituse juht Olari Aavik ütles, et tehnoloogiliselt ei ole kogu ettevõtmine kuigi raske. Võre õgvendamine ei ole eriti keeruline, väljakutseks kujuneb pigem elektrilise vintsi paigaldamine. Langevõre peab töökorras olema tulevaks nädalaks, kui lossis algavad filmi "Apteeker Melchior" võtted.