/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2020/10/05/13391563t1h077b.jpg)
Seitse riigikohtunikku jäid president Kersti Kaljulaidi taotluse osas tunnistada pensionireformi seadus põhiseadusvastaseks eriarvamusele ja seda erinevalt üldkogu otsusest tunnistada reform põhiseadusega kooskõlas olevaks.
Seitse riigikohtunikku jäid pensionireformi asjas eriarvamusele
Eriarvamusele jäid riigikohtunikud Peeter Jerofejev, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Nele Parrest, Ivo Pilving, Kalev Saar ja Juhan Sarv, kes leidsid, et presidendi taotlus oleks tulnud rahuldada.
Eriarvamusele jäänud kohtunike hinnangul on reform vastuolus põhiseadusega ehk õigusega saada vanaduse korral riigilt abi, samuti võrdsuspõhiõigusega, omandipõhiõigusega ja ettevõtlusvabadusega.
Kohtunikud märkisid, et ennekõike on põhiseadusvastane kogumispensionide seaduses ettenähtud õigus võtta kohustusliku kogumispensioni fondist ehk teisest pensionisambast enne pensioniea saabumist välja sinna sotsiaalmaksu laekumiste arvel praeguseks juba kogutud vara.
Raha väljavõtmise võimalus suurendab ühest küljest inimeste vaesusriski pensionipõlves, asetades samas teise pensionisambaga mitteliitunutele ebavõrdse koormuse riikliku pensionikindlustuse finantseerimisel, tõdesid kohtunikud.
Kohtunike hinnangul toob pensionireformi seaduses ettenähtud ennetähtaegne väljamakse kaasa teise pensionisambaga liitunud ja mitteliitunud kindlustatute ebavõrdse kohtlemise sotsiaalmaksuga koormamisel ja riikliku pensionikindlustuse rahastamisel ning on seetõttu vastuolus võrdsuspõhiõigusega.
Kohtunikud märgivad, et praegused osakuomanikud on seni kogunud teise sambasse pensionivara eeldusel, et seda investeeritakse seaduses sätestatud tingimustel osakuomanike pensioniea saabumiseni ning et investeerimise tingimusi ei muudeta oluliselt ebasoodsamaks.