Järvamaal asuva Valgma küla ajaloo kohta kokkuvõtte koostanud koduloolane Andres Kruusmaa käis välja hüpoteesi, et muinasajal oli saarlastel Kareda piirkonnas jõesadam, vahendab ajaleht Järva Teataja. Kohanimi Valgma tähendab lautrit. Sellist hüpoteesi muinasajaloost pole ajaloolased seni välja pakkunud.
Kruusmaa usub oma sõnul, et muinasviikingite riigi mõjuala küündis jõgesid mööda sügavale sisemaale ning Esna jõe kaldal asuv Valgma küla võis olla nende tugipunkt ja Järvamaa kuulsate meresõitjate vasall.
“Läti Hendrik kirjutab Liivimaa kroonikas, et kui orduväed kolmanda sõjakäigu aegu Karedale jõudsid, leidsid nad eest parasjagu toonast Järvamaa keskust rüüstavad saarlased,” rääkis koduloolane Järva Teatajale. Tema sõnul võis seni saarlaste lääni staatuses olnud Järvamaa hakata pärast ristisõdalaste tulekut makse maksma hoopis Riiale ning saarlased ei tulnud siia mitte niisama rüüsteretkele, vaid oma osa nõudma. Kroonikast võib välja lugeda ka selle, et saarlastel oli Karedal oma maja.
Toona oli jõgede veetase hoopis kõrgem kui tänapäeval ning seega oli võimalik laevadega Kesk-Eestisse sõita.