:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6644599t1h3f21.png)
/nginx/o/2015/09/11/4476003t1ha835.jpg)
Nii nagu iga mees teab, et 1. detsembriks peavad autol talverehvid all olema, nii peaks iga mees teadma, mida ta saab oma tervise heaks teha, et elada pikk ja õnnelik elu!
Iga mees peab teadma!
Uurimused ja arstide kogemused näitavad, et eesti meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid jääb siiski veel oluliselt alla naiste teadlikkusele. Oluliste tervise riskitegurite osas nagu liigne kehakaal, vähene liikumisaktiivsus, mittetervislik toitumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine, on meeste näitajad jätkuvalt oluliselt kehvemad kui eesti naistel.
Eesti Vähiliidu teavituskampaania "Iga mees peab teadma!" üks eesmärk on arendada meeste terviseteadlikkust ning rõhutada ka mehe enda vastutust oma tervise ja elukvaliteedi eest.
Samuti peame oluliseks rääkida eesnäärmest ja sellega seotud haigustest, jagada infot tänapäevase ravi kohta ja toetada eesnäärmevähipatsiente.
Iga mees peab teadma seda, et:
- eesnäärmevähk on meeste sagedasim vähkkasvaja Euroopas;
- alates 50. eluaastast diagnoositakse ühel mehel kuuest eesnäärmevähk;
- mehe vanuse kasvades haigestumisrisk suureneb. Eesnäärmevähki diagnoositakse kõige sagedamini 55–74-aastastel meestel.
Eesnäärmevähki haigestumise riski võivad vähendada: tervislik eluviis, tasakaalustatud toitumine, füüsiline aktiivsus, aktiivne ja korrapärane seksuaalelu.
Haiguse varaseks avastamiseks on meestel alates 50. eluaastast soovitatav teha PSA-analüüsi. Kui perekonnas on juba eesnäärmevähki esinenud, on soovitatav teha PSA-analüüsi alates 45. eluaastast.
Eesti Vähiliit koos meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega soovitab meestele toituda tervislikult, olla füüsiliselt aktiivne, vähendada stressi oma elus ning regulaarselt külastada arste.
Tea, et enamik meeste tervisemuresid on välditavad ja varakult avastatud eesnäärmevähk on ravitav.