/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2020/11/06/13460477t1h3d1d.jpg)
Valitsuse liikmed toetasid maaeluminister Arvo Alleri ettepanekut eraldada vabariigi valitsuse reservist seoses COVID-19 levikuga 12 miljonit eurot põllumajandussektori toetamiseks.
Valitsus lubab 12 miljonit, vaja oleks kaks korda rohkem
"COVID-19 puhangu laialdane mõju Eesti majandusele on jätnud tuntava jälje ka siinsete põllumajandustootjate tegevusele, vähendades märkimisväärselt nende sissetulekuid ning suurendades ettevõtjate majanduslikku ebakindlust," tõdes minister Aller.
"Peamised kahju saanud sektorid on piimatootmine, lihaveise- ja seakasvatus, lamba- ja kitsekasvatus ning aiandus. Valitsus mõistab, et olukord põllumajanduses on mitmele tootmisvaldkonnale keeruline ja seetõttu tuleb leida neid kõiki arvestav lahendus. Sellest tulenevalt toetati ettepanekut eraldada põllumeestele reservist toetust kokku 12 miljonit eurot. Toetusraha täpsem valdkondlik jaotus selgub hiljem," lisas minister.
Eestimaa talupidajate keskliit, Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud pöördusid oktoobri lõpus maaeluministri poole ja andsid teada, et pandeemia mõjude leevendamiseks vajavad põllumehed erakorralist toetust kokku umbes 24 miljoni eurot.
Eesti tõuloomakasvatajate ühistu müügistatistika näitab, et lihatõugu nuumveiste eksport on selle aasta esimese kümne kuuga vähenenud võrreldes möödunud aasta sama perioodiga rohkem kui poole võrra. Veisekasvatuses üldiselt on aasta algusest kaheksa kuuga langenud nii nuum- kui ka aretusveiste ekspordihinnad (vastavalt 15% ja 7%). Veiste kokkuostuhind on alates 2020. aasta algusest langenud ca 10 protsenti.
Sigade Aafrika katku leviku tõttu peatas Hiina sealiha sisseveo Saksamaalt, mis viis turu tasakaalust välja. Seakasvatajatele makstav hind langes tugevalt alla tootmise omahinna (15–20%). Eesti seakasvatussektor saab praegu hinnanguliselt miljon eurot kahjumit kuus.
Lammaste kokkuostuhinna pidev langustrend on viinud lammaste arvu vähenemiseni Eestis. Viimase kahe aasta jooksul on Eestis lammaste ja kitsede arvukus ebasoodsate turutingimuste mõjul vähenenud viiendiku võrra (21 000 looma võrra).
Kartulikasvatajad kannatavad odava importkartuli tõttu. Poolas maksab kartulikilo neli senti, koos transpordiga jõuab see Eesti turule kuue sendiga. Eestis sorteeritud ja pakendatud kartuli omahind on 13–15 senti. Peedi, porgandi ja kapsa hind on langenud 20–50 protsenti. Köögivilja- ja kartulikasvatajate tulupuudujääk on praeguste hindade juures pool miljonit eurot kuus.
Aastatel 2015–2018 oli maheteravilja nelja aasta keskmine hind 228 eurot tonn, praegu saab mahetootja sõltuvalt kultuurist vilja eest 100–170 eurot tonnist. Mahevilja hind on langenud tavaviljaga sisuliselt samale tasemele. Hinnalangus tekitab maheteraviljakasvatajatele olulise tulupuudujäägi ja seab kahtluse alla mahevilja kasvatamisega jätkamise mõttekuse. Praegust turuhinda, kulusid ja toetusi arvestades on maheteraviljakasvatajate toetusvajadus hinnanguliselt 50 eurot hektari kohta. Tänavu kasvatati maheteravilja PRIA andmetel ligi 53 000 hektaril.