/nginx/o/2018/12/04/11629475t1hb800.jpg)
Sotsiaalmeedia ja online-mängud meelitavad lapsi kui meepott maiasmokkasid. Põnevust tõotavatele ahvatlustele on ju raske vastu panna. Ja ega alati peagi, kui netis pakutavaid võimalusi mõõdukalt ja arukalt kasutada. Ning end sõbraks pakkujaisse umbusuga suhtuda.
Paraku kipub osa lapsi olema liiga usaldavad ning on netipervertidele seetõttu kerge saak.
Kasutajanime Krissu13 või Kenneth14 taga ei pruugi sugugi olla teismelisest hingesugulane, vaid kaval seksuaalkurjategija. Kel on piisavalt oskusi võitmaks lapse usaldust ning veenmaks teda tegema asju, mida ta poleks iial arvanud end tegevat. Kahjuks on netiperverte palju rohkem, kui neist politseile teada antakse. Ning rohkem on ka ohvreid.
Laps, kelle saladuse ähvardab ahistaja tema sõpradele-tuttavatele teatavaks teha, võib juba üsna ruttu leida end väljapääsmatust olukorrast. Kus ei jää üle muud, kui üha uusi nõudmisi täita.
Väljapääs on aga olemas – rääkida oma murest vanematele. Või politseile. Või lasteabile. Kurjategijad ei tohi jääda karistuseta.