Just selliseid uuenduslikud ja harivad tegevused on osa teisipäeval alanud Muhu saare poollooduslike rohumaade taastamise projektist. Eesti maaülikooli projektikoordinaator Annely Holm ütles, et viie aasta pikkune projekt on haruldane ja uuenduslik.
Pärandkoosluste liigirikkuse säilimiseks on lisaks piisavale pindalale oluline, et pärandkooslused ei jääks isolatsiooni ja alade vahel toimuks geneetilise materjali vahetus. Maailmas on läbi viidud mitmeid katseid ja välja töötatud meetodeid elupaikade vahelise sidususe suurendamiseks. Muhus algava projekti käigus rakendatakse neist kahte – nn astumiskivide (stepping stone) ja ühenduskoridoride meetodit. Muhu saar on Holmi sõnul nende meetodite tõhususe jälgimiseks väga sobiv koht, kuna Muhus on palju taastatud ja säilinud liigirikkaid pärandkooslusi.
/nginx/o/2020/12/04/13513637t1h4a67.jpg)
