Johannes Aavik 140 ⟩ Parandamatu keeleparandaja

Johannes Aavik oma kodus Stockholmis 1966. aastal. Foto: Saaremaa muuseum

​Enam kui poole sajandi eest muretses keelemees Johannes Aavik, et “eesti keeles on palju puudusi ja kui eesti rahvas tahab jääda selle halbusi sisaldava keele juure, siis ei saa eestlasil kui rahvusel olema õnne. Sest halb keel ei vääri head saatust.”.

Tänase Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeva puhul on avatud Aavikute majamuuseum Kuressaares, kuhu keelehuvilised saavad terve päeva jooksul tulla juttu vestma, teed jooma ja keelemehega seotud raamatuid sirvima.

8. detsembril 1880 Laimjala vallas Randvere külas sündinud Aavik tegeles keeleküsimustega kirglikult kogu oma pika elu, alates keeleuuendusliikumisest möödunud sajandi esimesel ja teisel kümnendil kuni kuuekümnendate aastateni pagulasena Rootsis.