/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/22/13543374t1hd69f.jpg)
Konkursi žürii valis Saaremaa riigigümnaasiumi aatriumi laepinna ideelahenduseks 33 kavandi hulgast fotokollaaži "Flora Noir", mille autorid on Margus Tammik ja Eva Unt.
Riigikooli aatriumi lakke tuleb "Flora Noir"
Komisjoni selgituse järgi tõmbab värviküllane ja detailirohke fotokollaaž gümnaasiumihoone heledale interjöörile vastandudes hoonesse sisenemisel kohe tähelepanu. 91 ruutmeetri suurusele laetaiesele on koondatud Lääne-Eestile ja saartele omased taimekooslused, tagasihoidlikud põllulilled ja kraaviäärne umbrohi oma ebatäiuslikkuses.
Žürii hinnangul üllatab fotokollaaž kitšiliku esteetikaga, selle kompositsioon viitab barokiajastu klassikalistele laemaalidele, tume taust aga eesti rahvakunstile. Ent kokku on taiesele antud kaasaegne tõlgendus. Konkursile esitatud kavand on kõrgetasemeline, taiese tehniline teostus pinglaena läbimõeldud ning veenev.
Teose üks autoritest, Eva Unt ütles Saarte Häälele, et klassikaline laemaal on tänapäevases kooliarhitektuuris juba iseenesest eristuv ja omanäoline detail. "Et muuta ajastute ja meediumite kontrasti veelgi ilmsemaks, läheneme taiesele, kasutades klassikalisi kompositsioonivõtteid, mille juured ulatuvad ühelt poolt maalikunsti ajalukku ning teisalt Eestile ja eriti saartele omasesse etnograafilisse pärimusse. Nii tõukub üldine idee korraga barokist ja Muhu pulmatekist," selgitas ta.
Teose alusmaterjal pärineb Margus Tammiku 2019. aasta suvel valminud fotoprojektist, kus ta jäädvustas Lääne-Eesti floorat, tuues põhitähelepanu muidu kõrvale jäetud kraaviääre umbrohule ja tagasihoidlikele põllulilledele. Mustale taustale ja valgusvihku asetatuna avaneb nende taimede hoopis eripärane külg.
Unt selgitas, et erinevaid taimeportreid kombineerides tekkis omalaadne muster – sarnane sellele, mida kujutati Muhu pulmatekkidel. "Uurides tikitud pulmatekkide tausta ja tähendust, meeldis meile mõte neisse põimitud kaitsemaagiast ning elumustri ideest. Ammuste aegade noorikud, kes liikudes ühest eluetapist teise, lootsid tikandisse siduda kaitsvat väge ja õnne tulevikuks, tundus väga sobiva sümbolina ka tänapäeva noortele," rääkis ta.
Gümnaasiumi aste tähistab noorte elus samalaadset etappi, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanute maailma. Unt märkis, et iga nooruk panustab oma tuleviku loomisesse ise, kuid lisakaitse ja väike taimemaagia ei jookse kunagi mööda külge maha. Eriti kui see tuleb suure fotokollaaži kujul gümnaasiumihoone aatriumi laes.
Võidutöö avalikustamise järel juhiti tähelepanu selle sarnasusele disainer Marcin Rusaki töödega. Undi sõnul nägid ka autorid neid kavandile märgusõna valides ja seda guugeldades.
"Rusaki polümeervaiku valatud kuivanud taimed ja lilled oma luksusliku ning samas natuke sünge esteetikaga on lõpptulemuselt sarnased, kuid meie algse ideega pigem kokkusattumus. Meie algidee lähtus siiski etnograafilisest pärandist, millele toetub teose ristsümmeetriline kompositsioon ning värvigamma," selgitas ta.
Võiduteose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. "Flora Noir" paigaldatakse Saaremaa riigigümnaasiumi aatriumisse 2021. aasta augustis.
Eripalgelised tööd
Teise koha pälvis hüperrealistlik laemaal "Rändajad", mille autor on Oliver Soomets. Taiese minimalistlikult tulevikku vaatav kontseptsioon ja valitud pilvemotiiv sobituvad žürii hinnangul gümnaasiumi õhkkonda ja laeteosele ettenähtud asukohta.
/nginx/o/2020/12/22/13543377t1h4c27.jpg)
Kolmanda koha sai Liisa Kruusimäe ja Taavi Tulevi meeleolukalt kaasaegne, kuid klassikaliste laemaali omadustega kavand "Meie". Teose tugevuseks on figuratiivsus ja koloriit ning suurepärane sisearhitektuuriga suhestumine.
/nginx/o/2020/12/22/13543395t1hbd54.jpg)
Lisaks otsustas žürii ära märkida Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonseina kavandi "Impulss", kui kõige huvitavama optilise illusiooniga võistlustöö ning Martin Miksoni ja Anna-Liisa Pärdi alt üles suunatud perspektiiviga laemaali "Läänetuul".
/nginx/o/2020/12/22/13543396t1hcfd0.jpg)
/nginx/o/2020/12/22/13543410t1hd9b6.jpg)
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Saaremaa riigigümnaasiumi hoone sisearhitekt Mari Põld, Rait Prääts ja Lauri Sillak Eesti kunstnike liidust, Mart Kalm ja Eha Komissarov Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingust ning, Saaremaa riigigümnaasiumi direktor Ivo Visak. Hääleõiguseta ekspertidena osalesid Saaremaa riigigümnaasiumi hoone arhitekt Kai Süda, Saaremaa vallavalitsuse arhitekt Piret Miller ja Ago Rist Riigi Kinnisvarast.