/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
/nginx/o/2020/12/30/13554790t1had25.jpg)
Koroona mõjutas kõiki: keda rohkem, keda vähem, keda sootuks positiivselt. Teatasid ju näiteks puitmajade ehitajad tänavu, et justnimelt koroonakevadel kukkusid kodus nokitsevad inimesed endale saunamajakesi tellima ja see oli otsekui lausvesi nende veskile. Hästi läks kohati ka kinnisvaral, aga kuis teistel?
Kohalikul majanduselul näppu pulsil hoidev Aivar Sõrm leiab, et aasta tundub tagasivaates kui kõhe reis Ameerika mägedel. “Aasta alul tasapisi ülesmäge, kevadel pandeemia mõjul esimene sööst näiliselt põhjatusse kuristikku, suvine ja sügisene lootusrikas taastumine ning hetkel oleme ometi järgmise hirmutava languse lävel,” tähendab Sõrm.
“Optimistid pakuvad, et aasta pärast mäletame seda pandeemiat läkaköhana ja majandus areneb, mis mühiseb.”
Võrreldes kevadega on täna aga kindlam tunne. “Aprillis võttis küll seest õõnsaks, kui põhilised majandusharud kukkusid kivina praktiliselt poole võrra ning võis eeldada, et paljud ärid sellest terve nahaga välja ei tule,” arutleb ta. “Ometi on silmnähtavad kaod siiamaani pea olematud ja sügisel taastus meie majandus pea harjumuspärase tasemeni.”
Kerge pole kellelgi
Selge on tema sõnul, et pandeemia esimese lainega said ühed tegevusharud pihta rohkem kui teised ja see kordub ka praeguse “katkupuhanguga”. Kõige suurema surve alla jääb enamik, mis seotud puhkamise ja meelelahutusega.
“Kerge pole teistelgi, ebamäärasus pärsib nii üldist tarbimist kui ka investeerimisjulgust, lisaks on senine harjumuspärane rahvusvaheline tööjaotus suuresti segi paisatud,” räägib Sõrm.
Arvude keeles ei ole lõppev majandusaasta roosiline – majandus kahaneb ca 5%, töötute arv kahekordistub ja pea ainuke positiivne signaal on tarbijahindade 0,5% kahanemine, mida me rahakotis küll ei kipu märkama, tunnistab Sõrm. “Võrreldes muu Eestiga on meil läinud isegi ehk pire paremini. Saime kevadel oma valusa õppetunni kätte, olime sügisel selle võrra vahest hoolsamad ning tänu sellele saanud siiani nautida majandustegevuse vilju, eeskätt teeninduses, isegi suuremal määral, kui oleks võinud loota,” tähendab ta.
Mis edasi saama hakkab, on Sõrme sõnul miljoniküsimus. “Optimistid pakuvad, et aasta pärast mäletame seda pandeemiat läkaköhana ja majandus areneb, mis mühiseb. Pessimistid pelgavad, et koroonaga kaasnev taak jääb meid painama veel pikalt ja sõelub majandustegevusest halastamatult välja väetimad ja kohanemisvõimetud.”
Aasta 2020 on läbi. Seda, et see juhtuks, on oodanud väga paljud ettevõtted. Aasta vahetusega tekib oluline emotsionaalne tunne, et kõik ebameeldiv on jäänud seljataha ja ees ootab uus ja parem.
Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees Robert Pajussaar nendib, et aasta oli enamikule ettevõtetele keeruline. Isegi kui tellimusi jätkus, oli keeruline neid täita. “Kunagi ei teadnud, kas esmaspäeval või isegi järgmisel päeval on sul piisav hulk töökäsi tööpostil,” sõnab ta. Lisaks oli raskusi tavapärase tooraine või kauba kättesaamisega. Eriti valusasti said pihta need ettevõtted, kel valitsuse otsuse tõttu kadusid kliendid. “Ettevõtted ja ettevõtjad said tunda uut reaalsust, kus tuli kas uppuda või ujuda,” tõdeb Pajussaar. “Olen kindel, et saarlased oskavad hästi ujuda ja kõik suudavad nina veepeal hoida.”
Läbitud raskused jätavad jälje ja kui tekkinud auke ei saa majanduseduga lappida, võivad tagajärjed olla tema sõnul ebameeldivad. “Pole reaalne, et kõik seda suudavad. Mida täpselt peaks selleks tegema, et neid äpardusi ei juhtuks, mina ütelda ei oska,” tunnistab ta siiski, lisades, et tihti jääb mulje, et kõigil on mingil määral õigus. “Alati saab midagi ette võtta ja rakendades kõiki kogemusi, tehes õigeid jõupingutusi, on alati õnnestunud olukorrast välja tulla.” Pajussaar on veendunud, et nii juhtub ka seekord: koos vaktsiiniga ületame probleemid ja liigume järgmisel aastal majanduse laineharjal jõuliselt edasi.
“Oli päevi, kus töölt puudus erinevatel põhjustel kuni poolsada töötajat.”
Toidutööstuse esindaja, Saaremaa Lihatööstuse juhatuse liige Kaie Rõõm-Laanet tunnistab, et nende jaoks on aasta olnud emotsionaalselt ülipingeline. “Töökorraldust oli vaja üle vaadata pea iga päev, sest oli päevi, kus töölt puudus erinevatel põhjustel kuni poolsada töötajat,” meenutab ta.
Maskid tulid Taiwanist
Ka kaitsevahendite kriis pani juhtide organiseerimisvõime proovile. “Näiteks kaugeim koht, kust maske hankisime, oli Taiwan,” ütleb Rõõm-Laanet. “Väljakutsetest hoolimata suutsime tööstuse siiski töös hoida ja tellimused täita, kaasates abikäsi ka väljastpoolt.” Igasuguse kriisi tingimustes on Rõõm-Laaneti sõnul oluline tagada oma saare ja riigi elanikkonna igapäevane varustamine toiduainetega ja on kordaminek, et ka Saaremaa Lihatööstus sai sellesse panuse anda.
Majanduslikus mõttes võib tööstus aga aastaga rahule jääda. “Aasta jooksul pidime tegema ka raskeid otsuseid ja mõned kahjumlikud lihaletid sulgema, aga see on olnud ka varem loogiline tegevuse osa,” kinnitab ettevõtte juhatuse liige. Samuti ei ole seoses pandeemiaga seni taastunud HoReCa (hotellide-restoranide) sektor, mis vähendab mõnevõrra ettevõtte käivet. “Suurimat rahulolu valmistab aga see, et nõudlus Saaremaa Lihatööstuse toodete järele on endiselt olemas, tööstuses koondamisi pole me tegema pidanud ja seda ei ole plaanis ka lähitulevikus.”
Laevaehitaja Alunaudi tegevjuht Mark Muru ei julge küll terve valdkonna kohta arvata, aga kindlasti oli tema sõnul näha paatide müügi elavnemist koduturul seoses kevadise koroonalainega ja kehtestatud piirangutega. “Sama fenomeni on siit-sealt muudestki maadest kolleegide käest kuulda olnud,” tunnistab ta. “Kuna laevad peatusid, lennukid jäid maale, hotellid tühjaks ja väljas söömine muutus ehk sõna otseses mõttes piknikuks rabaveerel, siis võis juhtuda küll, et kõik need turismimiljardid, mis muidu lennukikütusena taevasse pihustati, leidsid osaliselt uut rakendust,” arutleb ta. Küllap muude tegevuste seas ka paadiostude näol.
Alunaudi töised mured olid ikka piirangutega seotud. Üle-euroopalised ja erinevate riikide piirangud seoses Covid-19 pandeemiaga lõid Alunaudi plaane just tarnetähtaegade osas segamini. Ükski leping ei jäänud siiski täitmata, ükski Alunaudi ehitatud paat kliendile üle andmata ega ka kasutuskoolitus tegemata.
Kasse Paatide meister Fred Keert kinnitab, et neil oli väga edukas aasta. Aasta algas üle ootuste hea Helsingi paadimessiga veebruaris, sellele järgnes kohe Tallinna meremess, kus neil on alati palju huvilisi. “Tõeliselt rõõmustav, et Soome müük sel aastal tugevas tõusus on olnud. Mis aga kõige rohkem rõõmu tegi, oli see, et kui eelnevatel aastatel peale jaanipäeva Soome poolt enam ostjaid ei olnud, siis see aasta sai viimane soomlasest tellija oma paadi kätte augusti lõpus,” avaldab ta. Veel praegugi käib Keerti sõnul nii mõnegi soomlasega läbirääkimine. Üks paat on juba ka tellitud järgmiseks aastaks.
Eesti poole pealt on tema jaoks üllatav, et ka sügisel-talvel on juurde tulnud paadiostjaid ja praegu võib öelda, et kui jaanuari alguses tellida nende kõige populaarsemat paati Kasse 430, siis jaanuaris seda kätte ei saa. “Nii palju on tellijaid praeguse hetkega,” rõõmustab Keert.
Uus lennuk sai viimaks tõeks
Kui 2019. aasta lõppes tõdemusega, et uue lennuki saamine Tallinna liinile jääbki vist üheks hirmus pika habemega naljaks, siis 2020. aasta algas tõdemusega, et suure tõenäosusega ei saa saarlased uut lennukit sellegi aasta jooksul. Hankevaidlused jätkusid ning jõudsid suisa kohtussegi. Sügise hakuks saabus siiski rõõmusõnum, et uus vedaja NyxAir on viimaks paigas, vaidlused lõppenud ning uus suurem lennuk tuleb. Vahetult enne jõule ta tuligi. Ent läks siis kohe katki. Samas pole ses mõttes midagi katki, et asenduslennuk on saarlasi ja saare külalisi teenindanud nagu vaja.
Kõik üritasid ellu jääda
Koroona saabumine ja veel sedavõrd suurelt oli pauk kõigile. Ühtviisi olid aasta kolmandal kuul suurte küsimärkidega vastakuti nii tehased-tööstused, kaubandus kui ka turism. Spaad olid sunnitud uksed sulgema, tööstused kas peatasid ajutiselt tootmise või töötasid vahetustega ning kaubandus kolis teatud ajaks sootuks internetti. Ka toidukohad leidsid võimaluse edasitegutsemiseks, hakates pakkuma roogade kaasamüümist. Toidupoed olid küll avatud ja ehkki rahvas esiti väga ei tahtnud maski- ja 2+2 reegleid järgida, lepiti nendegagi lõpuks nõnda, et aasta lõpuks on maskita inimest vähemalt Kuressaare poodides üsna keeruline leida.
Suur suvi tõi suure leevenduse
Kui Saaremaa suve alguseks lukust lahti keerati, puhkes siseturism äkki õitsele ja kõik tahtsid Saaremaale. TS Laevad püstitas Väinamerel nii mõnegi uue reisijaterekordi, samuti hakkasid inimesed taas lennukiga saarele tulema – tõsi, esiti küll tagasihoidliku lennuki täitumusega – ning spaad täitusid puhkajatega. Suvi osutus kokkuvõttes isegi edukamaks kui loodetud ning oodatud. Seda ei juletud küll igal pool suure suuga kinnitada, kuid kurtma ka enam ei tõtatud.
Uued tulijad kaubandusmaastikul
Augustis avas uksed uus suur kauplus Magaziin, septembris tegi uksed lahti ka WOW keskus ning Kuressaare Ringtee ääres asuvas uues Ringtee ärikeskuses teatas iga mõne nädala tagant uste avamisest mõni uus kauplus-esindus.
Automüük kukkus kokku
Veebruarist peale vähikäiku teinud autode esmane registreerimine maakonnas kahanes aprillis 56 sõidukini ehk kolmandikuni varasemate aastate sama aja tasemest, pööras seejärel uuesti tõusule ja jõudis juulis eelmise aastaga samale tasemele ehk 150 sõidukini. Siis hakkas see aga uuesti langema ja detsembris on täielikult ära kukkunud.