Saarlased meenutasid eile Kuressaares Vabadussõja monumendi juures Vabadussõja ja Tartu rahulepingu tähtsust Eesti riigi ajaloos.
Saarlased meenutasid Tartu rahulepingut
3. veebruar 2021, 00:29
“Me peame meeles pidama, et mitte midagi ei sünni tühjale kohale,” ütles oma kõnes Tartu rahulepingu 101. aastapäeval riigikogu liige Urve Tiidus. “Keegi andis Vabadussõja lahingus oma elu, keegi kaotas oma lähedased. Meie teame, et iseseisev vaba riik on väärt hoidmist ja kaitsmist kogu aeg.” Selleks on vaja tarkust ja mõttekaaslasi, sõpru ja koostööd, sihikindlust ja ustavust vabaduse ideaalidele, lisas Tiidus.
Saaremaa vallavanema Mikk Tuisu sõnul on Tartu rahulepingut nimetatud nii Eesti riigi sünnitunnistuseks kui ka Eesti diplomaatia üheks suurimaks võiduks. “Samas teame ajaloost, et ainult dokumentidest ja nendele antud allkirjadest ei piisa, et vabadust tagada,” tõdes Tuisk. “Meie ise saame panustada ja peame panustama iga päev, et rahu hoida ja turvalisust kaitsta.”
“Väga paljudes paikades ei ole konfliktides suudetud saavutada rahu, vaid need on külmutatud konfliktid, mis on toonud osapoolte vahele jäised suhted,” lausus EELK Kuressaare ja Püha koguduse õpetaja, saarte praost Anti Toplaan. “Meil on läinud paremini, kuid see ei tähenda, nagu ei esineks piiridel ja teinekord ka südametes rahutust. Kui rahu on purunenud, tuleb alati püüelda selle taastamise poole. Selle saavutamise mõjukamateks vahenditeks ei ole alati jõud ja heidutus, pigem lepitus ja andestus.”
Pärast kõnesid asetasid Saaremaa vallavalitsuse, -volikogu, Kaitseliidu Saaremaa maleva ja erakondade esindajad Vabadussõja monumendi juurde pärjad.
Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Rahvusvahelise lepinguga lõpetati Vabadussõda ja määrati Eesti idapiir. Lepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust.