AJA LUGU ⟩ Rahva usalduse kaotus viis Jüri Ratase vangiroodu

TALLALAKKUJA JA TÜRANN: Jüri Ratase kaasaegse kirjelduse järgi oli mehel pikk kammitud punane habe, vaimurikkad sinised silmad, kõne aga upsakas ja üleolev. Ülemuste ees lipitses, rahvasse suhtus aga kui türann. Foto: FOTO SAAREMAA MUUSEUM / KOLOREERING MYHERITAGE.COM, LIINA ÕUN

Aastail 1892–1897 Lümanda vallavanema ametit pidanud Jüri Ratas oli tegus kultuuri- ja haridustegelane, kes aga liigse kroonutruuduse tõttu kaotas rahva lugupidamise ning segaste rahaasjade pärast pidi ka suisa vangileiba maitsma.

Viidu külast Audaku talust pärit Jüri Ratas (17.07.1859 – 28.03.1927) õppis Kihelkonna kihelkonnakoolis ja Kaarma seminaris, misjärel töötas aastail 1878–85 Pajumõisa külakoolmeistrina. Aktiivse kultuuritegelasena kogus ta Jakob Hurdale rahvaluulet, tegi kaastööd ajalehtedele Saarlane ja Hääl, tema eestvedamisel asutati 1880 Kihelkonna esimene rahvaraamatukogu. Ratas oli ka esimese ülesaaremaalise karskuskoosoleku initsiaator ja kokkukutsuja aastal 1889 ning 1892. aastal asutatud Kihelkonna karskusseltsi Ehe esimees. Samal aastal sai temast Lümanda vallavanem.

Lümandas 1889. a sündinud kooliõpetaja Mihkel Saarlaid kirjeldab 1959. a käsikirjas Ratast nii: keskmise pikkusega mehel oli pikk kammitud punane habe, vaimurikkad sinised silmad ja kerge kõnnak. Kõnest tundus upsakust ja üleolevat kõla, loogikas aga kindel kui raud. Komissarile oli ta alati kintsukaapija ja tallalakkuja, rahvale aga eht türann.