/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
/nginx/o/2021/03/10/13672604t1h10cc.jpg)
Saaremaa valla uus jäätmekava näeb ette mehitamata jäätmejaamade rajamise Leisi, Kihelkonnale ja Salmele.
Vald kavandab mehitamata jäätmejaamade rajamist
Kaks jäätmejaama, Kudjape ja Maasi, ei täida Saaremaa vallas jäätmeseaduse nõuet, mille kohaselt ei tohi suurjäätmete kogumiskohad asuda jäätmevaldajast kaugemal kui 15 kilomeetrit. Näiteks 339 elanikuga Kihelkonna alevikust jääb lähim jaam suisa 40 km kaugusele. Suur vahemaa suurendab tõenäosust, et prügi ei viida jäätmejaama, vaid metsa, võõrastesse konteineritesse või avalikesse pakendikonteineritesse või põletatakse.
Seetõttu võiks täiendavad jäätmejaamad rajada Salme, Kihelkonna ja Leisi aleviku juurde. Viimases on tehtud ka oluline eeltöö, sealhulgas kehtestatud detailplaneering Aia 7 kinnistule. Uued jäätmejaamad tuleks senistest väiksemad ja oleks mehitamata.
N-ö robotjäätmejaamad kujutaksid endast ööpäevaringse ligipääsuga piiratud ala, kus on eraldi konteinerid peamiste jäätmeliikide jaoks. Jaama sisenemine toimub ID-kaardi või muu elektroonilise isikutuvastusega. Territoorium on kaetud videovalvega. Kaamera fikseerib autonumbri, seejärel toimub auto kaalumine analoogselt operaatoriga jäätmejaamadega. Vastavalt sellele väljastab süsteem kviitungi ja jäätmete tooja tasub arve kohapeal. Mehitamata jäätmejaamade haldamise võib ühildada keskse, näiteks Kudjape jäätmejaama operaatori ülesannetega.
Jäätmekava eelnõus märgitakse, et jäätmeliigid, mida korraldatud jäätmeveo raames ära anda ei saa, tuleb vastu võtta jäätmejaamades, avalike konteineritega ja/või kogumisringide käigus. Oluline on tagada, et ka edaspidi on jaamades võimalik ära anda kõiki vallas tekkivaid jäätmeliike ning nende äraandmiseks ei peaks elanik või ettevõte neid ise mandrile transportima.