Märtsikuus on Saare maakonnas saanud positiivse koroonatesti tulemuse 477 inimest, neist 184 Kuressaares ja 273 Saaremaa maapiirkondades.
GRAAFIKA ⟩ Kus viirus rohkem levib: MAAL või LINNAS?
Lisaks Saaremaa numbritele on 18 positiivset testitulemust registreeritud Muhu vallas ja kaks Ruhnus.
Kolmapäeval teatas terviseameti peadirektor Üllar Lanno pressikonverentsil, et Saaremaa vallas on nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 3513. See oli eksitav, sest tegelikult oli vastav näit Saaremaa valla kohta 8. märtsi seisuga 1976. Lanno vahendas avalikkusele valla maapiirkondade nakatumisnäitajat, milles ei sisaldunud Kuressaare linna.
Saarte Hääle palvel pani terviseamet eile kokku statistika terve märtsikuu kohta, mis näitab esmakordselt veidi täpsemalt, kuidas nakatumised Saaremaal jagunevad.
Varasemast on teada, et koroonaviiruse leviku teine laine sai veebruaris Saaremaal alguse Lääne-Saaremaalt n-ö laulukooride kolletest, kust levis kirikuringkondadesse, koolidesse ning siis juba kontrollimatult edasi peredes ja töökollektiivides.
Veebruari lõpus tõusid nakatumisnäitajad erakordselt kõrgeks Sõmera Kodus tehtud masstestimiste tõttu. Hiljem selgus, et enam kui sada hooldekodu elanikku põdesid haiguse läbi ilma igasuguste sümptomiteta.
11. märtsil lisandus terviseameti andmetel Saare maakonda 51 positiivset koroonatesti tulemust, neist 49 Saaremaale, üks Muhu ja üks Ruhnu valda. Kokku tehti 240 testi.
Haiglas oli 11. märtsi hommiku seisuga ravil 26 Covid-patsienti. Haigla ravijuhi Edward Laane sõnul on haiglaravi vajavad saarlased suures osas olnud 50–60-aastased.
Märtsi haigestunuist 66 on kuni 19-aastased, 20–39-aastasi on olnud 170, 40–59-aastasi 153 ja üle 60-aastaseid 79.
Teadusnõukoja juht, Tartu ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles eile Postimehele, et Saaremaa viimaste päevade numbrid enam kasvanud pole. "Saaremaa pärast ma väga mures ei ole," sõnas Lutsar.