AJA LUGU ⟩ Kuidas kangekaelne piiskop Kuressaares jäleda lõpu sai

AINUS TEE: Võimalik, et just sellelt kaitsetorni viivalt sillalt, kust kunagist jäätmešahti uudistavad Jaan Mändma (vasakul) ja Jaan Tõru, kukutati alla ka tapetud piiskop Heinrich. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saksa ordu 14. sajandi püüdlusi saada oma kontrolli alla kõik toonased Eesti- ja Liivimaa alad takistasid teised kohalikud maaisandad – piiskopid. Saare piiskop Heinrich III pidi tõrksuse eest suisa eluga maksma.

Jüriöö sündmuste järel Eestimaa hertsogkonna Taani kuningalt välja ostnud ja Läänemere idakalda mõjukaimaks maaisandaks saanud Saksa ordu isu sellega ei vähenenud. Vastupidi, orduvendade himu allutada endale Liivimaa piiskopiriigikesed, Tartu ja Saare, läks üha suuremaks, kuid jõuvõtete kõrval rakendati ka diplomaatilisi nõkse ja püüti piiskopkondi Saksa ordusse tõmmata kiriklikult.

Tartus ei läinud õnneks