/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/16/13681589t1h93e8.jpg)
Saaremaal tegutseb 13 vabatahtlikku kalakaitsjat, kes praegu seisavad hea haugi kuderahu eest. Vabatahtlike patrullid käivad teadolevates kudepaikades kontrollimas, et keegi 30. aprillini kestval keeluajal havisid veest välja ei sikutaks.
Vabatahtlikud kalakaitsjad hakkasid haugi röövpüüdjaid otsima
Eesti kalastajate seltsi vabatahtliku kalakaitse juht Jüri Nurk ütles, et päris palju ohjeldab võimalikke röövpüüdjaid neile vahelejäämise korral osaks saav kogukonna pahameel, millel on suur mõju. “Seepärast ollakse pigem ausad,” arvas ta.
Vabatahtlikel ei ole küll menetlemisõigust, aga nad saavad info röövpüügist edastada keskkonnaametile, kus asjale antakse ametlik käik. Vabatahtlike puhul ongi oluline nende olemasolu ja tegevuse teadvustamine ning riikliku kalakaitse abistamine.
Haugi esineb Eesti rannikumeres kõikjal, eriti arvukalt Väinameres. Saaremaal on haugi peamine kudepiirkond saare lõunaosas. Haugi kudemine algab jäämineku ajal ning kestab tavaliselt kolm-neli nädalat, külmal kevadel kauemgi. Keeluaeg on optimaalseim osa kudemisajast.
1. märtsist 30. aprillini merel kehtiva haugi kuderahu rikkumise eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune trahv ehk kuni 1200 eurot, juriidilisele isikule on trahv mitu korda kõrgem.