:format(webp)/nginx/o/2020/10/12/13408750t1hcecd.jpg)
“Mere mõjutustest tuleneva pehmema kliima poolest on Eesti saared, Ruhnu nende seas, dendroloog-aednik-sordiaretajale ideaalkoht,” kirjutab loodusmees Hillar Lipp.
Ruhnu – merest sündinud ja mõjutatud
/nginx/o/2020/02/17/12948701t1h2285.jpg)
Kunagi aegade alguses oli ruhnlane oma paadiga Sõrvest Riiga sõitnud, enne seda aga puu ladvad kokku sidunud. Öelnud sõrulasele, et päästa siis lahti, kui tema Riias on. Sõrulane teinud seda liiga vara. Poole tee peal keeranud tuul ruhnlasele otse vastu ja ta tulnud Sõrve tagasi. Ruhnlane sidunud puu ladvad uuesti kokku ja käskinud sõrulasel pikema meelega olla. Tagasi ta ei tulnud, küllap saigi Riiga.
Mere mõjutustest tuleneva pehmema kliima poolest on Eesti saared, Ruhnu nende seas, dendroloog-aednik-sordiaretajale ideaalkoht. Seal on võimalik kasvatada taimi, mis Mandri-Eestis üldjuhul ei pruugi hästi õnnestuda. Saaremaal, Kuressaares on teada rikkalikult viljuvaid Kreeka pähklipuid ja saagikaid mooruspuid. Jugapuu ja luuderohi kasvab Saaremaal looduslikult. On aedu, kus luuderohi katab lopsakalt hoonete poolvarjulisi seinu või on moodustanud aastaringselt rohetava vaiba.
Vähe on teada tuntud sordiaretajate Eevi ja Arthur Jaama tegevusest külmakindlamate ja suureviljaliste ploomisortide katseistanduse rajamisest Ruhnu saarel majaka lähistel. Seal on praegugi vaadeldav unustatud ülekasvanud ning metsistunud ploomipuude kasvuala. See meenutab teenekate sordiaretajate kunagisi algatusi, mis ehk vääriks sellise tegevuse jätkamist saarel.
Jaamade sordiaretusest on tuntud näiteks ploomisordid `Hiiu sinine`, `Noarootsi punane` ja `Ave`, mille viljad on suured ja mis on üsna talvekindel. Dendroloogiahuviline leiab Ruhnus kasvamas metasekvoia (Metaseguoia glyptostroboides), mille kodumaa on Hiina, kus liik on kaitse all ja rohkelt kasutatav haljastuses. Selle, sügisel okkad langetava okaspuu kasv edeneb hästi just Lääne-Eesti saartel. Mandri-Eestis on ta külmatundlik. Ruhnul kasvava puu kõrgus küündib aga pea üheksa meetrini ning võib arvata, et ta on Eesti üks kõrgemaid.
Saaremaal suurim metasekvoia kasvab Kuressaares, loodusmehe Veiko Maripuu koduaias. Puu suudab külmakahjustustest üsna kiiresti taastuda ega pelga tuulist kasvukohta.