Saarlased müüvad üha enam metsa internetioksjonitel

LÄBIPAISTEV: Kristo Kütt seisab hea selle eest, et hind oleks õiglane ja metsaäri läbipaistev. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kas tõesti pakuvad Saaremaa metsafirmad raieõiguse eest kuni kolmandiku võrra madalamat hinda kui nende mandrikolleegid. Vastus on, et parem hind tuleb internetist.  

Ainuüksi tõsiasi, et mandri ettevõtted võtavad vaevaks oma tehnikaga Saaremaale raiuma tulla, viitab, et mitte alati ei saa siinne metsaomanik kodusaare metsafirmadelt soovitud hinda ja küsitakse pakkumisi ka väina tagant. 

Tornator Eesti Lääne-Saaremaa piirkonna metsamajandamise spetsialist Marek Raud ütles, et kui Saaremaa metsafirmad pakuksid tõesti metsa eest püsivalt 20–30 protsenti madalamat hinda, siis poleks kohalikel ettevõtetel enam ammuilma tööd. “Nad oleks pillid kotti pakkinud ja ainult mandri metsafirmad siin tegutsekski,” sõnas Raud. Samas möönis ta, et internetioksjonite võitjateks on sageli tõepoolest mandrifirmad.

Paremad võimalused

Raieõiguste ja kinnistute enampakkumiste kolimine internetti annab võhikust metsaomanikele palju paremad võimalused saada metsa eest paremat hinda. Mõne ostuhuvilise asemel näeb internetioksjonil müügipakkumist paarsada huvilist. Veebioksjonil müümine näitab omaniku kindlat müügisoovi, mis tõstab metsafirmade huvi osta, selgitas Raud. Hinda küsitakse ka telefoni teel, aga sel juhul pole metsafirmadel kindlust, et hiljem ka raiumiseks läheb. Sellisel juhul ei viitsi metsafirmad sageli süveneda ja nende pakkumine võib olla pealiskaudne.  

Raua hinnangul pakuvad mandri ettevõtted internetioksjonitel sageli summasid, mis pole seda asja väärt. “Vahel paneb ennastki kukalt kratsima, mis hinnaga mingeid asju ära ostetakse. Ei tea, kust see raha võetakse ja mille arvelt,” rääkis Raud, kelle sõnul ei saa võitjad hiljem metsa müügist seda raha, mis nad oksjonil ostu peale kulutasid. Mandri metsaostja teeb pakkumise sageli metsamajandamise kava põhjal, ilma et oleks kohal käinud ja teaks metsa tegelikku olukorda. Oksjonikeskkonnas aitab hinnatõusule kaasa ka konkurentsiga kaasas käiv võidujanu. Hasart kergitab hinda nii palju, et kohalike pakkumine näeb välja nagu alapakkumine. “Siis tundubki, et kohalikud maksavad 20–30 protsenti vähem, mis tihtilugu ongi õiglane hind,” selgitas Raud. 

Eesti suurima metsa raieõiguste ja metsakinnistute oksjonite korraldaja AS Timberi metsaspetsialist Kristo Kütt ütles, et ajapikku on Saaremaa metsaomanikud Timber.ee oksjonilehe üles leidnud. Kuue aasta jooksul on Timber müünud Saaremaal enampakkumisel 58 raieõigust ja 68 kinnistut. Metsa müüvad nii noored kui ka vanad. Isegi metsafirmad ise panevad tihti raieõigusi enampakkumisele, kui nendega parasjagu ise tegeleda ei jõua ja teavad, et siit saavad hea hinna.

Timber ei survesta omanikku metsatükile kindlat alghinda panema, küll aga annab soovituse hinna osas, mis tooks parima tulemuse. Muidu võib inimesel hiljem jääda mulje, et ta ei saanud oma metsa eest ikkagi õiglast summat. Vahel on juba enne oksjonit võetud mitme tõsise metsafirma pakkumised. “Oleme sel juhul aluseks võtnud kõige kõrgema pakkumise, mis omanik on ise leidnud, lisanud sinna otsa meie teenustasu ja pannud enampakkumisele,” selgitas Kütt. “Elu näitab, et ka sellest pakutakse üle.” Fakt on see, et vabaturul ei pakuta kunagi otse sellist hinda, mida enampakkumisel pakutakse.

Raha liigub 

Küti sõnul pole Timber lihtsalt kuulutuste portaal, vaid vastutab ka selle eest, et raha liigub ja raie tehtaks. “Lepingulised õigused ja kohustused langevad ka kõik meie peale. Probleemide tekkimisel ei pea nendega tegelema metsaomanik, vaid meie,” ütles Kütt.

Timberi enampakkumisel saavad osaleda vaid kontrollitud taustaga ettevõtted. Riiulifirmad ja rahalistes raskustes ostuhuvilised pakkumisi teha ei saa. “Me ei julge lasta pakkumistele ettevõtteid, keda me ise ei usalda. Sellepärast me olemegi saba ja karvadega seal vahel,” sõnas Kütt. Loomulikult tuleb enampakkumise võitjatega mõnikord ka probleeme ette, näiteks jäävad metsa sügavad roopad või jäetakse lao-

plats õigeks ajaks koristamata. Samuti on olnud juhuseid, kus raiumisega on liiga hoogu mindud ja võetakse rohkem kui ette nähtud. Kõik need probleemid on Timber suutnud lahendada. “Oleme metsaomaniku kaitseks ka kohtusse läinud,” kinnitas Kütt.

Mitte alati ei õnnestu raieõiguse müük kohe ka veebioksjonil. Näiteks võib väljavedu olla liiga pikk, ilm ebasobilik või puuliik väheatraktiivne. Mõnikord on huvipuuduse taga liiga kõrge alghind, teinekord aga käärid metsamajandamise kava ja metsa tegeliku seisukorra vahel. “Aga ka siis saame anda soovitusi, kuidas võiks oksjon ikkagi õnnestuda, ja metsaomanik saab ise otsustada, kuidas on tema jaoks kõige parem asjaga edasi liikuda,” ütles Kütt.

Enampakkumiskeskkond internetis võtab “kährikutel” leiva käest, mistõttu nad Timberit halvas valguses näidata püüavadki. Nad halvustavad näiteks veebioksjoniga kaasnevat ajakulu või siis viieprotsendilist teenustasu, mida tuleb tasuda, kui mets leiab ostja. “Lugusid on erinevaid ja need lastakse käiku vastavalt sellele, kes on ostja ja kui teadlik ta on,” rääkis Kristo Kütt.

Jaakko Kuusk Foto: AS Timber

AS Timberi asutaja ja juhatuse liige Jaakko Kuusk ütles, et Timberi veebioksjonite läbipaistvus peaks tulevikus viima pettuste olulise vähenemiseni. Pettusi viiakse läbi nii, et ühel pool on professionaalid, kes teavad väga täpselt vara väärtust, teisel pool aga võhikust metsaomanik, kes seda ei tea.

Timber puutub igapäevaselt kokku juhtumitega, kus mingi seltskond soovib inimeselt osta metsa, makstes selle eest poole vähem. Sel nädal müüdi oksjonil Raplamaal 3,36 hektaril raieõigus 18 700 euroga. Raieõiguse alghind oli 10 000 eurot. Üks kahtlase mainega metsavahendusettevõte pakkus kuu aega varem selle metsa eest 5200 eurot, lisaks lubasid nad istutada uue metsa, mis teeb 1000 eurot hektari kohta. “Sullerid piirkonna ees risti ette ei löö, nad tegutsevad mandril ja saartel. Nad ajavad igal pool ühte ja sama lolli juttu – et nad seal kõrval just parasjagu midagi teevad,” rääkis Kuusk.  

Metsa müümine või raiumine nõuab usaldusväärset partnerit ja seda püüab Timber Jaakko Kuuse sõnul olla. Enampakkumiselt saab omanik keskmisest turuhinnast mõnekümne protsendi võrra kõrgemat hinda. “Kui me sellest mõnekümnest protsendist viis protsenti võtame teenustasu, siis me toome ikkagi müüjale raha rohkem lauale, kui ta saab keskmiste turutingimuste juures.” 

Muhus ostsid eraisikud metsafirmalt metsa 

Kui siiani ostsid pensionifondid ja suurfirmad metsa elanikelt, siis nüüd võib oksjonil kohata ka vastupidist liikumist.   

AS Timberi juhatuse liige Jaakko Kuusk ütles, et märtsi alguses müüs üks Hiiumaa metsafirma veebioksjonil Muhus Paenase külas asuvat kahte lahustükki. Kokku 5,92 hektarit metsa ostis suurte firmade nina alt enam kui 25 000 euroga ära abielupaar. Metsa ostnud paar elab juba üle kümne aasta Filipiinidel. Nad olid eelnevalt soetanud endale Paenasel maatüki, kuhu tulevikus talukoht rajada ja oksjonilt ostetud mets asus nende naabruses. “Nad mõtlesid, et mida on üks maakoht väärt ilma metsata ja otsustasid selle ära osta,” rääkis Kuusk. Kuivõrd paari naispoole isa tegutseb metsanduses, võtavad nad oma metsa suvel puhkuse ajal käsile ja vaatavad, mida ette võtta, et metsa hea seisukord oleks tagatud ka tulevikus. 

Kui siiani koondus metsaomand suurettevõtete ja fondide kätte, siis nüüd on ring täis saanud ja ka eraisikud paigutavad oma raha metsamaasse. Mets kasvab ja teenib protsenti igal juhul, sõltumata majandussituatsioonist, rääkis Kuusk.