/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/16/13731819t1h6b5f.jpg)
Eestimaa talupidajate keskliit otsib Saaremaal põllumajandusliku taustaga inimesi, kes oleksid huvitatud asendustaluniku tööst.
Talupidajate keskliit pakub Saaremaal tööd asendustalunikele
/nginx/o/2021/02/03/13610654t1h454f.jpg)
Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ütles, et viimased paar aastat on Saaremaa talunikel abiks käinud asendusteenistuse töötajad mandrilt. Saaremaal käimine on mandri asendustalunikele meeldiv vaheldus, kuid nad ei saa siia jääda alati nii pikaks ajaks, kui talunikul vaja oleks. “Kohapealsete töötajatega saaksime Saaremaa talunike vajadustele reageerida kiiremini ja ka paindlikumalt,” rääkis Ats. Ta lisas, et asendustaluniku töö ei ole füüsiliselt kergete killast. Saaremaalgi on inimesed proovimas käinud, kuid on siis kuidagi ära kadunud. “See töö ei sobi igaühele,” nentis Ats.
Saaremaal tegutseb praegu ka eraettevõte, kes pakub asendusteenust, ent nendelt teenust tellides ei saa tootja PRIA-lt toetust. Samas saab eraettevõte pakkuda teenust laiemale rühmale, näiteks suurtootjatele.
Kerli Atsi sõnul on asendustalunike kaadrivoolavus iseenesest väga väike. “Peamine põhjus, miks töölt ära minnakse, on tervisemured ning minejad on enamasti pensionieas,” rääkis ta. Töölt lahkuvad ka noored naised, kes lähevad lapsepuhkusele.
Asendustalunik teenib Atsi sõnul maaoludes vägagi konkurentsivõimelist palka. Palka makstakse tunnitöö alusel ja kui inimene soovib rohkem tööd teha, siis saab ta selle eest ka tasu. Kaetakse ka sõidukulud ning kui asendustalunik peab talusse ööbima jääma, saab ta väikest koduigatsustasu. Peamised tööd on lüpsmine ja söötmine, põllutööd. Eelnevalt saab asendustalunik vajadusel erinevate lüpsisüsteemide koolituse
Eestimaa talupidajate keskliidu meeskonnas on ligi 40 asendustalunikku, juurde ollakse valmis võtma veel kümmekond inimest. Asendustalunikud töötavad üle Eesti, kuid muidugi püüab tööandja nende soovidega arvestada, näiteks soovivad paljud, et teenindatavad talud oleksid nende oma piirkonnas. Aga on ka neid, kes on eriolukorras valmis minema nädalaks-paariks kaugemale.
Asendustalunikult nõutakse põllumajanduslikku haridust, kolmeaastast töökogemust loomakasvatuses või aastast töökogemust taimekasvatuses. Loomulikult on väga oluline töö kvaliteet, hea suhtlemisoskus ja suutlikkus töötada väljakutseid pakkuvas sektoris, ent selle eest pakutakse ka väga konkurentsivõimelist palka.
Talunike asendusteenus sai alguse 13 aastat tagasi Eestimaa talupidajate keskliidu ja sotsiaalministeeriumi ühisprojekti raames, et aidata loomakasvatusega tegelevatel talunikel leida vajadusel puhke- ja haiguspäevadeks kogemustega abilisi. Kui algselt oli asendusteenus suunatud vaid loomakasvatajatele, siis eelmisel aastal võimaldati seoses koroonakriisi teravnemisega asendusteenistust kasutada ka taimekasvatusettevõtetel. On võimalus, et see laieneb ka tänavusele aastale.