“Maal on kalmuküünalde plastikümbrised tiivad selga saanud, lendavad haudadelt ja isegi kalmistult minema,” räägib üks Saaremaa elanik. “Tõsijutt – neid leiab vist isegi rohkem kalmistu lähedalt põllu pealt kui kalmistult. Kui traktorid kevadtöid teevad, künnavad nad plastikust küünlaümbrised aga maasse.”
Korjasin kalmistu tagant küünlaümbrised kokku, et need kuhugi kaugemale ei satuks. Kõik olid katkised – küünlarasva himustavate lindude töö.
Mõistan, miks inimesed on harjunud neid plastikümbrisega kalmuküünlaid ostma. Need on ju odavad, 59 senti tükk. Ja seepärast populaarsed. Paned küünla hauale ja lähed ära, mõtlemata sellele, mis sellest edasi saab. Kalmistul ootavad aga linnud, kes on õppinud neid küünlaümbriseid nokaga avama, et küünla kätte saaks.
Olen nende küünlaümbriste pärast helistanud tootjale, kaupluseketile, rääkinud kirikuõpetajaga ja suhelnud vallaametnikega. Lahendust ei oska aga pakkuda keegi.
Tegelikult polegi probleem niivõrd nendes küünlaümbristes – küünlaümbris ise on ju väike asi. Kui need väikesed asjad aga kokku panna, on tulemuseks suur asi.
Tänapäeval on normaalne, et lähed poodi ning suurem osa toiduainetest on kilesse või plastikusse pakitud.
Minu jaoks ongi see küünlaümbris sümbol, mis näitab, kui salakavalalt on plastik saanud meie elu justkui loomulikuks osaks. Sümbol, mis näitab, kui hoolimatud on inimesed looduse, keskkonna suhtes.
Üleriigilisel talgupäeval koristame usinasti loodusest prügi. Suur osa sellest prügist on plastik ja kile.
Kuigi igal aastal koristame, tekib seda alati asemele. Alati on ju neid, kes prügi loodusesse jätavad.
Meie linnatänavad on puhtad, inimesed sorteerivad jäätmeid ja panevad need konteineritesse. Mis saab aga siis, kui need konteinerid mingil põhjusel tavalisest pikemaks ajaks tühjendamata jäävad või kui keegi prügi üles ei korja? Uskuge mind, olen sellist vaatepilti näinud.
See, mismoodi me oma elu elame ja kuidas oma keskkonda suhtume, sõltub meist. Niikaua kui inimesed oma harjumusi ei muuda, ei saa loota, et keskkond meie ümber puhtaks saab.
“Midagi palju tõhusamat võimalusest pakendeid mugavalt ja suhteliselt odavalt ära anda on keeruline välja mõelda,” leiab Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm.
Saaremaa vald on korraldatud jäätmeveoga loonud igale valla elanikule võimaluse kodu juures pakendijäätmeid üle anda. See on sorteerimata olmejäätmete üleandmisest mitu korda odavam, Kuressaares ja Kudjapel on pakendijäätmete kodust üleandmine lausa tasuta. Ka on Saaremaal täiendavalt olemas avalike pakendikonteinerite võrgustik, üle 140 avaliku pakendipunkti, kuhu saab pakendijäätmeid viia tasuta. Kuna pakendijäätmed on valdavalt erinevad plastikmaterjalid, siis midagi palju tõhusamat, kui luua võimalus selle jäätmeliigi mugavaks ja suhteliselt odavaks äraandmiseks koos järjepideva
teavitustööga, on keeruline välja mõelda. Seetõttu on meie teeservad ja kraaviperved ka puhtad, kuid ebameeldivaid üllatusi, et keegi on oma prügi loodusesse tassinud, tuleb siiski aeg-ajalt ette.
“Kalmistutel on lindude laialitassitud plastikust küünlatopsid iga-aastane mure,” tõdeb Saaremaa Halduse juhataja Ainer Tiitson.
“See probleem tuleneb eelkõige sellest, et inimesed pärast küünla süütamist hauaplatsil selle sinna nii-öelda unustavad. Oleme ajakirjanduses, aga ka sotsiaalmeedia vahendusel inimestele meelde tuletanud, et kui küünal on põlenud, tuleb plastikümbris hiljem kalmistu prügikasti toimetada. Kahjuks on muutusi vähe näha. Seetõttu korjavad meie kalmistuvahid ise palju plastikust küünlaümbriseid haudadelt, enne kui linnud ja tuul või torm jaole saavad.
Kuna meie töötaja paratamatult ei jõua kõiki tühje topse kokku korjata, pöördume jätkuvalt kalmistute külastajate poole palvega anda ka oma panus ning omaste hauaplatsid ise plastikust puhtad hoida. Lihtne abinõu oleks ka suletavate küünlalaternate kasutamine. Meie hinnangul on prügikonteinereid kalmistutel piisavalt – möödunud aastal paigaldasime neid kümnete viisi juurde. Seega loodame täiendavale teavitustööle.”