/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/17/13785964t1h1b77.jpg)
Lääne-Eesti saarte rannikuvetes läbiviidud uuring näitab, et Saaremaad ümbritsev merevesi on kõikjal vähesel määral mikroplastiga saastunud.
Mikroplasti leidub ka Saaremaa rannavetes
/nginx/o/2021/05/17/13785961t1h9051.jpg)
Teadlased kogusid mikroplasti Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi mererohuväljadelt kokku 15 proovipunktist, neist seitse asusid Saaremaa rannikumeres. Igas paigas, kus teadlaste hinnangul võiks mikroplasti leiduda, seda ka leiti, rääkis uuringu juhtivautor Tartu ülikooli zooloog Randel Kreitsberg.
Enamik plasti pärit köitest
200 liitris merevees luges Kreitsberg mikroskoobiga kokku 30–50 tükikest mikroplasti, enim reostunud proovis aga lausa 180 tükikest. Proovid koguti mererohuväljadelt, mis asuvad kaldast umbes poole kilomeetri kaugusel. Setetest võetud proovides oli mikroplasti rohkem kui vees. Mikroplast on plastitükike, mille mõõt jääb alla viie millimeetrit.
Kõige enam sisaldasid proovid sinistes toonides plastikiudu. Nende päritolu pole teada, kuid Kreitsbergi sõnul kangastuvad tal silme ees kalalaevad ja muud alused, mille jämedad narmendavad kaiotsad on just sarnasest rohekassinisest plastkiust punutud.
“Mikroplast on plastitükike, mille mõõt jääb alla viie millimeetri.”
Randel Kreitsberg
Sinistes toonides köisi kasutatakse laevanduses ohtralt ja kulumise tulemusena jõuab mikroplast sealt ka merre.
Väita, et ühes Saaremaa merelahes oli mikroplasti rohkem kui teises, ei saa. Juba paarimeetrise vahega võetud veeproovide näidud võivad erineda. Üks proovipunkt asus Kuressaare lähedal, aga seal ei olnud saastet rohkem kui mujal.
10 särgist 10 000 plastitükki
Väga palju mikroplasti jõuab merre pesupesemisega. Seda teemat uuris hiljuti Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Kalev Kaasik. Tema töö “Pesumasinast väljuv mikroplast kui üks Läänemere reostajatest, reovee uuring pesumasinaga BEKO EV 6800” sai eelmisel kuul keskkonnaameti eriauhinna.
Kaasik pesi pesumasinas kümme T-särki ja ühekordse pesuga eraldus üle kümne tuhande plastitüki.
Palju mikroplasti satub merre prügi uputamisest, mida mõned riigid jätkuvalt praktiseerivad.
Kreitsbergi sõnul pole praegu keskkonnas leiduva mikroplasti hulk veel elustikule ohtlik. Kui tulevikus peaks selle hulk sada või tuhat korda suurenema, muutub see kindlasti mürgiks. Inimene hingab koos tavalise tolmuga iga päev sisse sadu mikroplasti tükke ja hetkel ei teata, kas või missugune halb mõju sellega kaasneb.
Mikroplasti leidub päris suurel hulgal tavalises pudelivees ja toidus, mida me sööme. Nende osakeste summa võib mingil hetkel probleemiks osutuda. Mingist piirist võib ta põhjustada põletikke või näiteks siseorganite talitlushäireid.
“Inimene vaadaku ringi – ükskõik kus ta ka ei viibi, on ta plasti poolt sisse piiratud,” lausus Randel Kreitsberg.