/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/18/13787724t1h4a10.jpg)
Riik annab Euroopa Liidult saadavast toetusrahast miljon eurot Kuressaare haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimiseks ning magnetresonantstomograafi ostuks.
Tervise- ja tööministri käskkirja eelnõu järgi on Kuressaare haigla üks kuuest raviasutusest, mis saab raha infrastruktuuri investeeringuteks.
SA Kuressaare Haigla juhatuse liikme Märt Kõlli sõnul on projekti maksumus kaks miljonit eurot – Kuressaare haigla lisab riigi antavale toetusele omavahenditest veel miljon eurot.
Psühhiaatriaosakonnas on kavas ajakohastada nii statsionaarse ravi kui ka ambulatoorse psühhiaatria üksus ning ruumid laste vaimse tervise teenuse osutamiseks. Kokku rekonstrueeritakse psühhiaatriaosakonnas 16 voodikohta – kümme aktiivravi, kaks isolatsiooni ja neli päevaravi voodikohta.
Kohtade planeerimisel on arvestatud ka sellega, et neid saaks kasutada koroonahaigete hapnikuraviks.
“Samuti saame võimaliku nakkushaiguste leviku korral patsiente hajutatumalt paigutada,” märkis Kõlli.
Samuti ostab haigla magnetresonantstomograafi ehk MRT-seadme ning kohandab ruumid selle kasutamiseks. MRT-seade võimaldab uurida kesknärvisüsteemi; liigeseid, lihaseid ja kõõluseid; südant ja veresooni; kõhukoopa organeid; rindu, emakat, munasarju ning eesnääret.
“Seni Kuressaare haiglal endal MRT-uuringuteks võimalusi polnud, oleme pidanud leppima sellega, et mobiilne seade Saare maakonda külastab,” märkis Kõlli.
Märt Kõlli sõnul paranevad tänu toetusrahale haigla diagnostikavõimalused ja lüheneb aeg diagnoosi saamiseks – seda nii kriisiolukordades kui ka haigla igapäevatöös.
/nginx/o/2021/05/18/13787726t1ha890.jpg)
Osa toetusrahast kulub selleks, et parendada haigla kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. Need ruumid, kus suvel on ülekuumenemise oht, saavad ökonoomsemad jahutussüsteemid. Samuti uuendatakse elektri- ja valgustus- ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi. Haigla saab ka ilmastikukindlamad ja tugevamad aknad.
Kõik need tööd peavad valmis olema tuleva aasta septembri lõpuks.
SA Kuressaare Haigla teenis mullu poolteist miljonit eurot ehk pea kümme korda rohkem puhastulu kui ülemöödunud aastal. Kui tunamullu jäi puhastulu suuruseks 164 000 eurot, siis mullu kerkis see 1 556 700 euroni. Müügimahud kasvasid 13,5 miljonilt eurolt 18,1 miljoni euroni.
Aasta lõpu seisuga oli haiglal 438 töötajat, möödunud aasta lõpus 445.
Haigla juhatuse liikme Märt Kõlli sõnul mõjutas koroonaviiruse levik Kuressaare haigla tegevust oluliselt. “
Plaanilise arstiabi osutamine oli suuremal või vähemal määral takistatud pea kogu majandusaasta jooksul,” tõdes ta. Samas osutas haigla seoses viirusnakkustega üsna suures mahus täiendavaid eriarstiabiteenuseid. Nende maht ulatus ligi 3 miljonini.Lisaks osutas Kuressaare haigla maakonna elanikele testimisega seotud teenuseid.
Kõlli sõnul otsustas haigla võtta oma erakorraliste tegevuste ja investeeringute finantseerimiseks I kvartali lõpus miljon eurot laenu ning käivitas toetuskampaania, millega kogunes 0,56 miljonit eurot.
“Seoses nii toetusraha kui ka erakorraliste tulude investeerimisega põhivaradesse kujuneski majandusaasta puhaskasumiks 1,6 miljonit eurot,” lausus Kõlli. “Seda positiivset rahajääki kasutamegi tänavu peamiselt psühhiaatriaüksuse rekonstrueerimiseks.”
Tervise- ja tööministri määruse eelnõu järgi saab haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringutest toetust kuus haiglat: lisaks Kuressaare haiglale Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum ning Järvamaa, Hiiumaa ja Lõuna-Eesti haigla.
Haiglatele jagatav investeeringute raha on mõeldud selleks, et toetada riike koroonakriisist väljumisel ja võitluses selle sotsiaalsete tagajärgedega.