/nginx/o/2020/07/28/13236922t1h12ed.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/21/13794654t1h244f.jpg)
Selleks, et toit ei oleks vaid kõhutäide, vaid pakuks kehale ka vajalikku kütust ja kaitset tõbede eest, peab toidukraam olema vitamiini- ja mineraaliderikas – siis saab keha töötada kui hästi õlitatud masinavärk. Kuigi kvaliteetsed toiduained on poes sageli kallimad, võib just töötlemata toidu söömine olla viis toidulisandeid vältida.
Kuressaare haigla füsioterapeut ja toitumisnõustaja Karina Talk selgitab, et vitamiinid on mikrotoitained, mida organism vajab normaalseks toimimiseks ja terve püsimiseks. Rasvlahustuvaid vitamiine (A-, D-, E- ja K-vitamiin) säilitatakse maksas ja rasvkoes, kus võib neid olla organismi jaoks varuks nädalateks või lausa kuudeks. Vesilahustuvaid vitamiine (C- ja kõik B- rühma vitamiinid) ei ole organism seevastu võimeline säilitama, mistõttu on vajalik neid igapäevaselt toiduga manustada.
Erandiks on D-vitamiin
“Kuna meie kehal puudub võime enamikku vitamiine ise sünteesida, on oluline saada neid täisväärtuslikust toidust. Terve inimene saab normaalse ja mitmekesise toitumise korral kõik vitamiinid toidust kätte ning siis pole neid toidulisandina juurde võtta vaja,” räägib Talk. “Erandina võib vaid välja tuua suurematel laiuskraadidel elavate inimeste puhul D-vitamiini, mida enamik toiduaineid sisaldab suhteliselt vähe.” Toitumisnõustaja sõnul ongi inimese keha selleks välja arendanud võime sünteesida D-vitamiini ka päikesekiirgusest. “Kuna aga meie põhjamaises kliimas päikesepaistelisi päevi üleliia palju ei ole, kehtib üldine soovitus võtta D-vitamiini mõõdukas koguses nn r-tähega kuudel ehk septembrist aprillini,” ütleb Karina Talk.
Toidust saab keskmine täiskasvanu päevase soovitusliku koguse D-vitamiini kätte, süües näiteks 130 g lõhet, 3 muna või 40 g metsaseeni, hea variant on ka D-vitamiiniga rikastatud toidud. Täistaimetoitlastel on aga soovitatav võtta juurde B12-vitamiini, mida leidub peamiselt vaid loomsetes toiduainetes.
Talk rõhutab, et mistahes toidulisandite tarbimine ei asenda täisväärtuslikku toitumist ning sel juhul ei ole vaja karta ka vitamiinide ülemanustamist või imendumise probleeme. Parimad vitamiiniallikad on värsked ja võimalikult vähe töödeldud toiduained, mugavaks alternatiiviks hooajaväliselt aga külmutatud marjad, puu- ja köögiviljad.
Kodune kraam on parim
Mirge Argel ja Risto Rängal on Orissaare külje all väike talu ning neilt saab osta koduseid vutimune ja vabalt peetavate partide ja kanade mune. Kuigi paljud pelgavad mune süüa, arvates, et see tõstab kolesteroolitaset, on munad tegelikult ülimalt hea vitamiinide allikas. Just munakollane sisaldab nii A-, B12- kui ka D-vitamiini ning väärtuslikke oomega-3 rasvhappeid.
“Väiketalupidajate tooteid peaks just seepärast tarbima, et talus on suhtumine lindudesse ja loomadesse hoopis teine kui näiteks suurtes linnuvabrikutes,” ütleb Mirge. “Kõik, mida me munast või lihast saame, sõltub sellest, mida lind sööb ja kuidas ta oma elu elab. Igal kodutalus vabapidamisel peetaval linnul on täpselt nii rõõmus elu, kui vähegi olla saab ning ükski kana ei pea puuris passima, vaid saab mõnusasti suvel päikest võtta.”
Ta lisab, et seejuures saab iga munaostja YouTube´ist ise vaadata neid linde ja nende toimetamisi, kelle mune ta soetada kavatseb. Suvel ootavad Mirge ja Risto aga kõiki huvilisi külla ja vahvate taluelanikega tutvust tegema.
Mirge töötab treenerina ning teeb ka ise palju sporti ja jälgib oma toitumist. “Saan aru, et poest ostes saab teinekord jube odavalt läbi, aga kui oled kord juba söönud kodukana muna või koduliha, ei tahagi enam poest osta tooteid, mis maitselt plastikut meenutavad,” märgib ta. Sest kodusel kraamil on ikka hoopis teine maitse, rääkimata kõrgemast toiteväärtusest.
“Kuna inimesi on maailmas palju, pannakse aina vähem rõhku sellele, mis jääb toidust pärast selle töötlemist alles. Kuna nii mineraalide, toitainete kui ka vitamiinide hulk väheneb töötlemisel oluliselt, peavadki paljud toidulisandeid juurde tarbima,” räägib Mirge Arge. “Ma arvan, et igaüks peaks juba täna vaatama oma toidulauda selle pilguga, et kui puhast toitu ta tegelikult tarbib ning kas ta saab sellest kätte kõik eluks vajalikud toitained ja vitamiinid. Siis oleksime tulevikus kõik tervemad.”